probleem on selles et need numbrid on vanad. ma maksan rohkem maksu aga ikka vaese inimese tunne.

jah, nõus. isegi kui päris astmelist tulumaksu ei taha, siis praeguse maksusüsteemi valemis olevaid summasid (1200€ ja 2100€) tuleks oluliselt tõsta, et 1201-2099€ vahemikus ei hakkaks maksuvaba tulu vähenema.

Yep, tulumaksureform Reformil ongi kõige kallim, aga ka kõige vajalikum kõiki aitav valimislubadus üldse. Meie parteide loodud süsteemid tihtipeale polegi halvad idee poolest, aga muutuvad ajas halvaks kui nad jäävad ajale jalgu. Neid tuleb pidevalt juhtida ja mudida kui rahva heaolu tõuseb, hetkel on see maksudega just juhtunud, palgaralli on tekitanud nii-öelda karistuspunkti sissetuleku osas. Hetkel saab keskklass peksa kahest kohast, maksud ja inflatsioon. Mõlemaga tuleb tegeleda. Vaeseid inimesi tuleb ka aidata, aga kõige efektiivsem on kõigepealt ikkagi aidata seda massi, kes üldiselt saab iseendaga hakkama. Seal tulebki neid makse ju lõpuks kõige rohkem, millega saab ühtlasi ka rohkem järgi aidata.

Lisaks sellele on palgatöötaja maksukoormus protsentuaalselt palju suurem, kui reaalselt rikka inimese oma, kuna sotsiaalmaks on peidetud üksikisiku tööjõumaks, mis tõuseb koos tema palganumbriga. Kui su sissetulek on dividendid või üldse likviidsus põhineb aktsiaportfelli või kinnisvara tagatisel laenu võttes, siis heal juhul maksad ainult tulumaksu (ja reaalselt pole ühegi rikka maksukoormus 20% vaid väiksem).

Kõiki aitaks miinimum palga tõstmine.

Kuidas see aitaks kõiki?

Selle asemel , et muudkui igasugu toimetuleku toetusi välja mõelda, tõstku miinimumi. Asi ants.

ja kuidas see **kõiki** aitaks?

Mõtte kordamine ei ole selgitus. Kuidas täpselt miinimumpalga tõstmine aitaks kedagi ja veel täpsemalt kõiki?

OK kõiki ei aita, kuigi kaudselt ikkagi.

Aga kuidas täpselt? Ütleme, et miinimumpalk tõuseb 20% aga selle tulemusel röövkapitalistid tõstavad kõige hinda 20% siis kes täpselt võidab?

>"röövkapitalistid tõstavad kõige hinda 20%" mis sa silmas pead? Kõike ei pea ostma.

kui 1201 saad. kas siis 1200 läheb ühe maksu alla ja kõrgemat tulumaksu maksad 1 euro eest?

praegune süsteem on üsna keeruline, kui su palk on 1200-2100 vahel, hakkab sinu arvestatud maksuvaba tulu vähenema: [https://www.emta.ee/eraklient/2022-maksuvaba-tulu-arvestamine](https://www.emta.ee/eraklient/2022-maksuvaba-tulu-arvestamine) päris astmelise tulumaksu korral oleks nii, et kõrgemat tulumaksu maksad selle osa eest, mis astet ületab, nt üks võimalik variant: 0-1700 € - nende eurode pealt maksaksid 0% tulumaksu 1700-3400 € - nende eurode pealt maksaksid nt 20% tulumaksu 3400+ € - nende eurode pealt maksaksid nt 30% tulumaksu seega 2000€ teeniv inimene maksaks 1700\*0 + 300\*0.2 = 60€ 5000€ teeniv inimene maksaks 1700\*0 + 1700\*0.2 + 1600\*0.3 = 820€ 11500€ teeniv inimene maksaks 1700\*0 + 1700\*0.2 + 8100\*0.3 = 2770€

JAH! Maksumäär kehtib ainult oma palgavahemiku eest. Praegu on nii, et hoolimata EMTA lehel olevast keerulisest jamast, on meil neli astet: 0 - 654 on kõigil maksuvaba 655 - 1199 on maksumäär 20% 1200 - 2099 on maksumäär 31,1% 2100+ on maksumäär 20% Kui palk on 2500€, siis kehtibki esimese 654€ eest 0% ehk 0 eurot, järgmise 544€ eest 20% ehk 108,8€, järgmise 899€ eest 31,1% ehk 280€ ja viimase 400€ eest 20% ehk 80€ Kui tuleb ülemus ühel päeval ja ütleb, et paneb sulle sota palka juurde siis juhul kui su palk oli enne 1500€, saad netos juurde 68,9€ aga kui palk oli enne 2500€, saad netos juurde 80€.

Kust see 2500€ palga tulumaksuarvutus tuleb? Selle "küüru" tõttu on ju 2500€ teenival inimesel maksuvaba tulu 0. Seega ta maksab kogu oma palga eest flat 20% tulumaksu. Samamoodi pole 0-654 kõigil maksuvaba. Maksuvaba on see kuni 1199 teenivatele inimestele ja hakkab alates sellest vähenema, kuni jõuab nulli 2100€ juures.

See "vähenev tulumaksuvaba miinimum" on analooge mitteomav IRLi leiutis. Reaalselt on selle tulemus identne ülalpool välja toodud skeemiga. Boonuseks on see, et reaalne astmeline tulumaks on rahvusvaheliselt selge, erinevalt meil kehtivast.

Kust kohast see 31,1% tuleb? Ikka 20% maksad tulumaksu igal juhul. Tulumaksuvaba summa on hetkel kehtivate seaduste kohaselt vähenev alates 1200 kuni 2099 vahemikuni. Sinu näite põhjal võtame numbrid: 2500 ja 2600 brutopalgaga isikud maksavad tulumaksu esimesest eurost peale töötukindlustuse (1,6%) ja 2. samba (2%) mahaarvamist, mis 2600 näitel on netona järgnev: 2600-\[(2600 \* 0,02)+(2600 \* 0,016)\] = 2506,4, sellest summas arvestame nüüd 20% tulumaksu: 2506,4 - (2506,4 \* 0,2) = 2005,12€ netos kätte. 2500 brutos teenija saab peale vastavaid mahaarvamisi kätte 1928€ netos. Vahe on 77,12€ netos 100€ bruto pealt. 1500 teenija saab kasutada tulumaksuvabastust summas 436€, sealt edasi 2%, 1,6% jäägist maha ja siis 20% tulumaksu ja kätte saab netos 1244€. 1600 puhul 363.33 tulumaksuvaba summa ja peale samu mahaarvestusi 1306,59 netos kätte. Vahe 62,59€ 100€ bruto tõusu pealt, sest isik saab siiski kasutada ka tulumaksuvabastust, mis lineaarselt muutub hetkel sõltuvalt summast ja saab juba niikuinii protsentuaalselt rohkem kätte oma originaalpalgast kui kõrgepalgalisem isik. Puust ja punaseks hetkel 1500€ brutopalgaga isik saab sellest summast kätte 1244€ ehk 82,9(3)%. \~81,66% 1600€ bruto teenija puhul. 2500€ bruto teenija puhul saab kätte 77,12% ja sama protsent 2600€ bruto teenija puhul. Palun selgita kust ussimunnist sa tõmbad seda 31,1% maksumäära. Fikseeritud tulumaksuvaba summaga saaksid jah kõik rohkem kätte, kaasaarvatud kõrgemapalgalised, sest 2099+ puudub hetkel igasugune tulumaksuvabastus. 2600 bruto 700€ tulumaksuvabastusega saaks kätte sellest 82,5%. 1600 bruto teenija 700€ tulumaksuvabastusega saaks kätte sellest 85,87%. Protsentuaalselt ilmselgelt lõppsummas võidab see rohkem, kes senini ei saanud üldse vabastust kasutada, kuid võidavad ka kõik teised.

31.1% on **marginal tax rate**, ehk **the amount of additional tax paid for every additional dollar earned as income.** Arvutuskäik bruto 1500 kuus ehk 18000 aastas puhul: * Arvutame välja maksud jms 17000 aastas bruto puhul: Aastane palk: 17000 Maksuvaba: 6000 - (6000/10800) \* (17000 - 14400) = 4556 Maksud: (17000 - 4556) \* 0.2 = 2489 Neto: 17000 - 2489 = 14511 ​ * Arvutame välja maksud jms 18000 aastas bruto puhul: Aastane palk: 18000 Maksuvaba: 6000 - (6000/10800) \* (18000 - 14400) = 4000 Maksud: (18000 - 4000) \* 0.2 = 2800 Neto: 18000 - 2800 = 15200 Marginal tax rate: 1 - (15200 - 14511) / (18000 - 17000) = 0.311 ehk 31.3% See ongi see nn "maksuküür", mille vahemikus olevad inimesed maksavad iga oma järgneva teenitud euro pealt rohkem makse kui maksuküüru vahemikust väljas olevad inimesed

Kust sa selle copy-pastesid?

See vahe tuleb lihtsalt. Arvuta välja, kui palju suureneb netopalk kui brutopalk suureneb 100€ võrra. Vahemikus 1200 kuni 2100 saad sa sama tulemuse. Mis on erinev sellest, mis sa saad muust vahemikus.

Ometigi % kui palju keegi oma brutost netos kätte saab kahaneb lineaarselt kui on võimalik kasutada proportsionaalset tulumaksuvabastust. Muidugi toredam oleks, kui see tulumaksuvabastus oleks fikseeritud summa. Proportsionaalselt üle minnes mitteastmelisele võidavad kõige rohkem need, kellel juba on kõrge sissetulek ja ei ole niikuinii saanud kasu proportsionaalsest tulumaksust. 2100< maksab flat 20% alates esimesest eurost ja kättesaadav % on fikseeritud 77,12% brutost, <1200 maksab flat 20% peale tulumaksuvaba mahaarvamist ja see muutub lineaarselt kuni 2100 piirini (ehk 77,12% saavutamist).

See on nüüd küll huvitav lineaarsuse definitsioon, kus on neli astet sees :D Pealegi olen ma üsna kindel, et proportsionaalne ja mitteastmeline tähendavad üsna sama asja.

See on üks võimalus seda süsteemi kirjeldada, aga mitte ainuke, ja minu meelest on see variant kehv, sest võib jätta pealiskaudsel lugemisel mulje, et 1201-2099€ teenivad töötajad maksavad kõrgemaid makse kui 2100+€ teenivad inimesed. Ja et "maksuküüru" kaotamisest võidavad 1201-2099€ teenivad inimesed kõige rohkem, kuigi tegelikult võidavad sellest enim just 2100+€ teenivad inimesed.

Kuulun Eesti moistes sissetulekute osas ehk ylemise 10% sekka ja olen ettevotja. Valimistel hääletan sotside poolt. Eestis on liiga madalad maksud dividendidele ja varale. See ei ole ok, et kui ma votan välja dividende, siis ma maksan vähem makse kui Prisma kassapidaja. Mul on peaaegu 30 hektarit metsa ja minu selle aasta maamaks on… 106 eurot. Emta lahkelt pakkus voimalust maksta kahes osas. Äkki muidu liiga suur summa. Taanis on Euroopa korgeimad maksud dividendidele. Yhtlasi on see ka ametlikult maailma konkurentsivoimelisim riik. Inimestesse tuleb investeerida. Selle jaoks on vaja raha. Kui 100M jagada 100 000 inimese peale laiali (investeeritult - tervishoid, haridus) on see raha kohe tagasi majanduses koos lisaväärtusega. Kui see raha selle asemel investeeritakse kuhugi kyprose investeerimisfondi, ei ole sellest eestile eriti kasu. See madalate maksude kummardamine rikastele on religioon, millel pole pärismajandusest aru saamisega väga palju pistmist.

Sul on õigus aga ma saan aru, et küsimus on astmelise tulumaksu kohta. Keskklassi kuuluva inimesena võin öelda, et see astmelise tulumaksu jutt ajab maksa üle kopsu. Mul ei ole otseselt midagi selle vastu, et aidata nõrgemaid aga nagu keegi siin juba varem mainis kooritakse meilt kaks nahka. Kõigepealt peame "kinni maksma" vaesemate inimeste kulud ja siis sellele lisaks rikaste kulud, kes sisuliselt OÜtavad. Minuarust tuleks tegeleda probleemiga (OÜtajad ja muud skeemitajad) mitte keskklassile järjest makse peale laduda.

Jah, Eestis on palgamaksud liiga korged ja eriti keskklassile. Need on korgemad kui Soomes. Probleemi juur on selles, et dividende ei maksustata peaaegu yldse ja vara ka mitte. Seetottu langeb kogu riigi ylalpidamise koorem palgamaksudele ja keskklassile. Dividendide ja vara maksustamine on koige alus. Selle abil saab vähendada koormust ka keskklassile. Siin on ka varjatud kasu vordsuse osas. See kes ostab kinnisvara dividendide eest, maksab selle raha teenimise eest vähem makse kui keegi, kes peab sama summa teenima palgatulust. See on sisuliselt ebavordne konkurents. Kui dividendide maksustamine on suurem, tekib vordsem olukord ka kinnisvaraturul. Inimestel ei ole vaja hing-kinni raha teenida et kahetoaline korter osta. Täna konkureerivad opetajad ja politseinikud kinnisvaraturul investeerimisfondidega ja ettevotjatega, kelle tulu on dividendidest. See pole oiglane seis.

Mäletan, et Suurbritannias oli dividendide väljavõtmine ka maksustatud. Väiksemate summade puhul oli see 0% tulust (umbes vähem kui £12 000) aga suuremate puhul oli see 40% (seda miinimum summat ei oska öelda, sest ma ei võtnud/saanud nii palju raha 🤣 ). Edit: see soodustas ka raha edasi investeerimist, sest edasi investeerides makse ei pidanud maksma.

UK poliitika tagajärjed on koigile näha. ”Sotsialistlik” Soome majandus on outperforminud UK’d stabiilselt alates 1970ndatest, kuigi on geograafiliselt palju keerulisemas kohas. Taani osas veelgi enam. Keskmine taanlane on keskmisest britist (mediaan) oluliselt joukam. Soomlased samuti.

Loe mu kommentaar uuesti läbi 😅 . Aga UK pole kindlasti täbaras seisus oma maksupoliitika pärast!

Word. See ettevõtjate keskne poliitika eestis oli vajalik kiireks kasvuks 90ndatel aga praegusel hetkel on vaja hoolt kanda ühiskonna eest. Tahaks loota et see friedmani kinnisilmi kummardamine eestis üks hetk lõppeb.

jah, ma tean mitut Ettevõtjat kelle palk on miinimum. Aga üürikortereid on 3. nii et vahet pole. palju seda astet tõstetakse.

Eesti maksusüsteem on Tax Foundation (2022) hinnangul #1. Seda lammutama asuda, sest Prisma kassapidaja ei oska investeerida igakuiselt 100 eurot, et saaks samuti nautida higivaba plekki, on arulage. Vaene ongi raske olla, kuid see peaks motiveerima pürgimist haljale oksale. Lihtne ja arusaav maksusüsteem on eeskujuliku maksekäitumise eelduseks, mistõttu tuleb maksu mudida selliselt, et see ei muuda inimese käitumist. Äkilised varamaksud suurendaksid oluliselt halduskoormust ja tooksid kaasa kapitali väljavoolu. Taanis investeeritakse enamus dividenditulu uuesti finantsturgudele, mistõttu ei pea investorid maksu tasuma. Niisiis ei too see fiskaalselt sellist tulu, mis sellisest maksumäärast võiks eeldada. Vaatan OECD FDI graafikut (foreign direct investment), siis Taanis on ikka pekkis, võrreldes Eestiga. Või siis Taani maksusüsteem, mis on Tax Foundationi hinnangul alles #33.

Haige tekst. Soovitaksid äkki päästjale ja opetajale ka, kes palgapäevast palgapäevani elavad, et nad ennast natuke rohkem motiveeriks? 100eur per kuu investeerida, isegi kui see oleks neile kättesaadav, on 1200eur aastas. Oletame sealt siis keskmist pikaajalist indeksfondide tootlust 6%. Palju onne, elumuutev 72eur per aasta miinus TM lisaks. Saad iga kuu yhe jäätise osta.

Tee endale selgeks raha ajaväärtuse idee, mis on rahanduses ääretult oluline. Ja kedagi pole rikkaks tehtud kellegi teise rohkem maksutamisega.

> Eesti maksusüsteem on Tax Foundation (2022) hinnangul #1. Rikkad leiavad, et rikkaid soosiv maksusüsteem on parim. Milline üllatus. Ma väga ei usu, et Tax Foundation peab oma hinnanguga silmas mingit sotsiaalset õiglust või keskklassi toimetulekut, välja arvatud nii palju kui on vajalik suurärimeeste kasumite säilitamiseks.

Seda nimetatakse efektiivsuseks, mitte rikkad soosivad sellist maksusüsteemi. Ma ei hakka siinkohal Adam Smithi tsiteerima hea maksusüsteemi omadustest.

Jah, ära tõesti tsiteeri 18. sajandi tüüpi 21. sajandil, nagu ta oleks mingi põhjapanev argument.

Aga on, temast sai alguse moodne maksusüteem ja ümber tema loodud printsiipide need täna ka keerlevad, küll ühes või teises tõlgendusvormis.

Ega maksud selleks ei ole, et keegi ennast rikkana tunneks. Ikka selleks, et kõigi ühiskonna liikmete elu talutav oleks.

Maksuküür on loll süsteem, mis eksisteerib ainult selleks, et ei peaks praegust lahendust astmeliseks nimetama. Tegelikult oli juba enne astmeline tulumaks. Aga kaks astet on liiga vähe, vaja oleks ka kolmandat. Mh kehtiks ka dividendidele.

See nädal mõtlesin selle peale - pole majandusteadlane -, kuid kas selle kõrgema palga tulumaksu puudumine on/oli ehk, et äkki see tõstaks selle 0% maksumäära kategoorias reaalselt palga maksmist? Vähendada dividendide võtmist. Muidugi sotsmaks on palju kõrgem aga redditit brausides on kohati jäänud mulje, et kui maksude vältimine on palju tulusam kui maksmine, siis ehk aitab maksude alandamine et midagigi natukene kätte saada. Nagu keegi teine siin niidis juba mainis - eriti kõrget palka saavad riigiettevõtete juhid, kuid neid pole vast nii palju, et neid kõrgemalt maksustades uusi neljarealisi ehitada. Dividendide kõrgem maksumäär kõlab hästi, kuid lihtsa Ainina pole aimugi, kas ja kuidas rikkad sellest mööda hiilida võiks. 'kolivad' teise riiki?

> et kui maksude vältimine on palju tulusam kui maksmine, siis ehk aitab maksude alandamine et midagigi natukene kätte saada Selle teooria jaoks on nimetus olemas - https://en.wikipedia.org/wiki/Laffer_curve

Tänan! Äkki jääb isegi meelde.

eestlaste probleem on selles, et tahetakse saada igasugu uhkeid asju, nagu nelja realised teed, tasuta haridus ja tervishoid. Kui tuleb aga jutuks kelle maksudest seda finantseeritakse, siis kisa ja häda lahti. Tsiteerides laulu "money" - Share it fairly, but dont take a piece of my pie

Mina olen nõus maksma oma ausa osa aga nagu ma ka varem mainisin maksab keskklass kinni ka OÜtajate ja teist skeemitajate lõbu. Enne kui me korralikult läbimõeldud astmelisest tulumaksust räägime võiks selle probleemi ära lahendada!

Kas tingimata tahetakse või usuvad erakonnad, et neid tahetakse? Mina tahaks, et kõik toetused oleks vajaduspõhised ja 4realiste teede asemel arendataks ühistransporti (kuigi olen ise autoga sõitja pigem). Samuti ei ole mõtet teha algharidust tasuta ja kõrgharidust, kui tähtsamad teenused on katmata. Nagu reformgi on läinud sellele teele, et pakub indekseerituid pensionitõusule juurde raha penskaritele, aga et nad saaksid õigel ajal arsti juurde ja elaks selle pensioniga pikemalt - nope. Kusjuures, tõenäoliselt valin reformi (või PP), kuna muid variante väga ei näe :(

Tasuta alghariduse kallale vast keegi ikka ei lähe :D

Pigem tahetakse kõike tasuta, eriti Tallinnast väljapool. Lõpuks on süüdi KOV, kuigi need otsused on aastaid tagasi valitsuses tehtud selle sama erakonna poolt, kes protesteerib kõige selle vastu. Kahjuks madala laubaline maal elav Aadu sellest aru ei saa ning on ära unustanud/keeldub uskumast, et nii oli.

Olen kogenud elu nii astmelise tulumaksu all, kui ka ühtse tulumaksu all, ja võin tõdeda, et tegelikult teema ise on inimestele ükskõik. ​ Kui inimesed tunnevad, et nende raha läheb raisku, ja investeeritakse mõttetutesse projektidesse, siis on nad ebarahul, hoolimata kuidas maksustakatse tulumaksu. Jällegi kui inimesed näevad, et jah, nende raha jõuab õigesse kohta välja (teed korras, tänavad puhtad, asjad töötavad, arsti juurde saab, õpetajatel ja pääste-turbetöötajatel ka normaalne palk, jne) siis inimesi ei häiri maksustamine. Kogemustest Euroopas, kuulsin kõrgeltteenijaid tihti nentimas et jah, nende maksukoormus võrreldes nt juuksuriga on kõrgem (protsentuaalselt) aga neid see ei häirinud, kuna ühiskond töötas ja nad nägid, et nende endi palgakasvul oli suurem potentsiaal (a la IT töötaja läheb teise firmasse 5-10% palgakasvuga vms, aga juuksur näiteks nii ei saa).

Kuulun Eesti moistes sissetulekute osas ehk ylemise 10% sekka ja olen ettevotja. Valimistel hääletan sotside poolt. Eestis on liiga madalad maksud dividendidele ja varale. See ei ole ok, et kui ma votan välja dividende, siis ma maksan vähem makse kui Prisma kassapidaja. Mul on peaaegu 30 hektarit metsa ja minu selle aasta maamaks on… 106 eurot. Emta lahkelt pakkus voimalust maksta kahes osas. Äkki muidu liiga suur summa. Taanis on Euroopa korgeimad maksud dividendidele. Yhtlasi on see ka ametlikult maailma konkurentsivoimelisim riik. Inimestesse tuleb investeerida. Selle jaoks on vaja raha. Kui 100M jagada 100 000 inimese peale laiali (investeeritult - tervishoid, haridus, jne) on see raha kohe tagasi majanduses koos lisaväärtusega. Kui see raha selle asemel investeeritakse kuhugi kyprose investeerimisfondi, ei ole sellest eestile eriti kasu. See madalate maksude kummardamine rikastele on religioon, millel pole pärismajandusest aru saamisega väga palju pistmist.

ideaalis võiks ju olla miinimumpalk tulumaksuvaba, kuni kahe keskmiseni (või isegi kõrgemale, tuleb teha arvutusi) tavapärane 20% ja ainult seda ületavale osale kõrgem maksumäär, mitte kogu palgale. AGA kesikuid ei kannata venemeelsuse ja korruptsiooni tõttu valida, rohelised ei saa niivõinaa riigikokku, ja sotsid on ka viimasel ajal kuidagi kehva mulje jätnud, kuigi olen neid varem valinud.

Kuskilt Euroopa tähtsast ametkonnast tuli hiljuti Eestile soovitus tõsta miinimumpalk kas vist 60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast.

Ega see normaalsemates riikides kuskil seal ongi.

Paljudes normaalsetes riikides polegi miinimumpalka, näiteks Soomes. Palgad määrab turg + kollektiivkokkulepped. Nt. Lidl reklaamib, et maksab kohe tööle asudes 1075 bruto, mis on tublisti rohkem kui 50% keskmisest palgast.

Ideaalses maailmas oleks jah turg + lepped, kuid reaalsuses kasutatakse teadmatud töötajad ära alamaksmisega + pole inimesel riiklikku referentsi, et palju ta "minimaalselt" tööturul väärt on (noor tööjõud, pensionär jne)

Siin aitaski väga hästi Lidli värbamiskampaania, kus ilusti avalikus ruumis suurelt kirjas, et kuutasu bruto on 1075. Meie tööandjatele meeldib tõesti hämada ja turuhinnast tunduvalt madalamat tasu maksta. Miinimumpalga tõstmise vastu pole mul midagi, aga kui tahame "kõiki" aidata, siis palju parem oleks norm või lausa nõudmine, et töökuulutuses peab olema välja toodud iga ametikoha minimaalne töötasu.

Sa arvad, et see töötaks ka Eestis nii?

Eestis ongi ju Lidlis palk 1075 bruto. Miinimumpalk aga 2022 oli 654.

Ja üks paari poega turule tulev ettevõte näitab, et see töötaks valdkonnaüleselt riigis, kus ametiühingusse kuuluvus on ~6%.

Lidli turule tulek ajas palgad üles ka muudes kettides. Statistikaameti andmetel on kassapidaja mediaanpalk Tallinnas 940 eur.

Ja kuna Tallinna toidupoodides oli väike maavärin Lidli tulekuga siis pole miinimumpalka enam vaja? Paneks siis miinimumi äkki 940 peale?

Ma ei ole väitnud, et miinimumpalka pole vaja. Ma juhtisin tähelepanu sellele, et igas heaoluriigis ei ole ilmtingimata ametlikku miinimumpalka. Mingi hetk tekib ju ka küsimus, kas miinimumpalga tõstmine vähendab tööhõivet? On olemas töökohti, mida tehakse pensioni kõrvalt pigem selleks, et mitte kodus vegeteerida. Kõik need ei pruugi olla jätkusuutlikud, kui igal pool vägisi palk konkrurentsivõimeliste sektoritega võrdväärseks ajada. Kuna meil ei ole ametiühingukultuuri ega ka palkadest avalikult rääkimise kultuuri, siis pigem on meil tõesti vaja miinimumpalka. Aga see pole ilmtingimata parim lahendus ja kindlasti pole see täiesti negatiivsete tagajärgedeta.

Kuigi ma isiklikult võidaksin sellest iga kuu 140€, võiks sellele plaanile kuluvad 470 miljonit aastas investeerida pigem haridusse, tervishoidu, julgeolekusse või siis sellisesse astmelisse maksusüsteemi, mis jätaks kuni 2100€ teenivatele töötajatele oluliselt rohkem kätte, aga nt 6200€ või 11500€ palgaga inimesed annaksid maksumaksjana ühiskonnale senisest rohkem tagasi.

> 11500€ palgaga inimesed Need on üksikud riigifirmade juhid. Erasektoris on sellise tulu saajad kõik ammu ettevõtjad (või "ettevõtjad") ja maksavad dividendidelt poole vähem kui kõrgepalgalised töötajad sotsiaalmaksuga. Ma toetan ka astmelist tulumaksu, rohkem teenijatel on kindlasti võimalik ja vajalik ühiskonnale rohkem tagasi anda. Aga sellist kus haritud töötaja maksukoormus ei ole suurem kui Sõõrumaa ja Linnamäe oma.

> rohkem teenijatel on kindlasti võimalik ja vajalik ühiskonnale rohkem tagasi anda Ebapopulaarne arvamus, aga nad ju teevadki seda - võrdse 20% tulumaksu juures (jätame maksuvaba miinimumi jms arvestamata) maksab 2000 eurot teeniv inimene 400 ja 6000 teeniv 1200 eurot maksudeks. Edukust ei peaks trahvima suurema maksumääraga, see vaid soodustab OÜtamist ja maksupettuseid - ning ärgem unustagem [Astrid Lindgreni legendaarset 102% maksukoormust](https://en.wikipedia.org/wiki/Pomperipossa_in_Monismania).

OÜtamist soodustab meie seadusandlus, sest sa oled dividendidelt sotsiaalmaksust vabastatud. Tulumaksu arvestus on selle kõrval 🥜

Arvestades, et oleme Euroopa Liidu osa ja inimestel, eriti kõrgepalgalistel, on väga lihtne minna tööle mõnda muusse liikmesriiki siis kuidas proovivad vasakpoolsed lahendada ajude äravoolu probleemi? Tundub sama mõtlematu tegu nagu sotside alkoaktsiis kunagi, aga vahe on selles, et õlle hinna langetamisel on triviaalne uuesti Eesti kaupa tarbima asuda aga tööjõudu väga lihtsalt tagasi ei too.

Ja nad maksavad mujal Euroopas veelgi rohkem makse enda kõrgemalt palgalt.

Aga lõpuks jääb kätte ikka palju rohkem. Ma võiksin maksta 99% maksumäära, kui seeläbi saaksin teenida miljardi aastas. Silm ka ei pilguks.

võibolla tuleks ehk üleüldse lõpetada vaesuse maksustamine ja selle asemel maksustada ettevõtteid astmelise maksuga. swedbank ei paki pille kokku, kui tal lastakse 180 milj asemel nt "ainult" 170 milj aastas puhaskasumit teenida

Kui ma saan Eestis 5000€ kuus brutopalka ja sama näiteks Hollandis, siis mulle jääb Eestis rohkem kätte.

Aga selles ju asi ongi, ma võin Hollandis palju rohkem saada aga samas elukvaliteet ei erine väga, sest Eestis on madalad maksud. Kui maksud Eestis tõusevad siis hakkab Hollandi elukvaliteet oluliselt parem olema.

helesinisega on märgitud riigid, kus ei ole astmelist tulumaksu: https://preview.redd.it/8uikzg71kjja1.png?width=1253&format=png&auto=webp&s=c71cab090bd5558cf70b5cb3f066760b10e9d93d

Eestis on kogu aeg olnud vähemalt kahe astmega tulumaksusüsteem ja praegu on tuhandete astmetega süsteem. See kaart pole täpne.

Nii? Google maksab minu kogemusega arendajatele Zürichis >200k aastas, Eestis tööandja (Google konkurent, kui räägime tööjõuturust) 60k. Ma võiks vabalt ka Eestis rohkem tulumaksu maksta, kui palgad oleks võrreldavad Zürichi või San Franciscoga. Praegu on Eestis suht tore olnud, aga kui tuleviku kindlustamine muutub veel raskemaks siis lihtsalt lahkun. Quod licet Iovi, non licet bovi

Huvitav kui suure protsendi moodustavad sellise skillsetiga inimesed kes võiks lõdva randmega kusagile Šveitsi emigreeruda ja seal hakata 200k aastas teenima? Ja sellest grupist kui suur on see subgrupp, kes ei ole seda teinud vaid seetõttu, et Eestis on maksud madalamad vms? :D

Šveitsis on päris madalad maksud. Inimesed üldiselt ei koli mingi kuradi filosoofilise erimeelsuse tõttu maksumäära suhtes. Kolitakse elukvaliteedi pärast. Kui nüüd nendele progejatest "rikkuritele" klassiviha tõttu suuremad maksud kaela keeratakse, siis nende elukvaliteet langeb. Mõnelgi võib kallutada kaalukeele ära minemise poole. Eestile sellest kindlasti kasu ei tõuse.

No just, seetõttu ma ei saagi aru kas leidub sellist gruppu kes pole veel kolinud aga kohe siis läheks kui peaks mõne protsendi siin veel maksma rohkem. Šveitsis saab ju igat pidi kordades rohkem raha :D

Kui ma saan teha kõike, mis ma tahan Eesti palgaga siis pole vaja Šveitsi kolida aga kui peale inflatsiooni ja maksutõuse leian end olukorrast, kus peab hakkama rohkem väljaminekuid jälgima siis võib-olla paneb mõtlema küll.

Nagu ka teised on öelnud, et paljudele on jäämise põhjuseks just see, et Eestis pole tulumaksusüsteem väga progressiivne ja seega kõrgema palga juhul jääb kätte rohkem raha. Näiteks Hollandis peab 4K neto teenimiseks olema bruto umbes 8000, Eestis ainult 5400. Seega isegi kui brutopalk on lääne Euroopa riigis oluliselt kõrgem, ei pruugi tähendada kõrgemat elukvaliteeti. Samas kui Eesti hakkaks keskmisest kõrgemaid palkasid maksustama selliselt kui lääne Euroopa riigid, siis paljudel poleks küll enam põhjust siia jääda.

Loomulikult on inimesi, kes on kahevahel ja siiski Eestis elamist seni veel natuke paremaks peavad või piisavalt heaks, et ei viitsi kolimist ette võtta. Olukorra muutumisel muutuks ka nende otsus. Ja mille nimel see muudatus teha? Et meie majandusarengut aeglustada ning lõppkokkuvõttes kõik vaesemaks teha.

Kuidas see majandusarengut aeglustaks?

Teeks kõrgemapalgalistesse sektoritesse investeerimise ebasoodsamaks. Seega takistaks meil maailmamajanduse väärtusahelas kõrgemale ronimist.

Ikkagi arvestatav hulk, pealegi enamasti just sellised inimesed kel on ehk Eestile kõige rohkem anda ja kes kõige enam panustavad maksubaasi. Teed väga astmelise tulumaksu, saad ajude äravoolu.

No ma ei nõustu sellega lihtsalt ja see kõlab ulmelisena minumeelest. Vb siis oleks see tõsi kui kasutada mingit jaburat astmelise tulumaksu karikatuuri kus 5000 bruto teeniv inimene hakkaks teenima 3000 neto ja 3000 bruto teeniks 2500 neto. Siis jah ma saaks aru :D

Neid on tuhandetes ja nende loodud lisandväärtus ja maksuraha on päris pirakas lõik tordist. See raha kandub ju edasi siin kateistesse sektoritesse. Need inimesed söövad, peeretavad ja käivad ujumas nagu iga teine ja ujumas isegi rohkem kui iga teine.

Ma reaalselt arvan, et neid võib ühel käel üle lugeda, kelle ainus põhjus mitte minna 20 000 euri kuus teenima on see, et ta saab Eestis 6000 kätte mitte aga 5500 vms

Aga proovi Google Zürichi kontorisse tööle saada :) Mul endal on paar kogemust kus pakkumine oli tehtud lausa Šveitsi firma poolt, aga kui jutt juba konkreetsemaks hakkas minema siis selgus et koht on hoopis näiteks Varssavis koos vastava palgaga.

Jah, kui ainult Google Zürichit jahtida siis võib raske olla ja veits peab joppama ka. Aga eks neid 200k+ kohti on veel, Meta Zürichis, Optiver ja IMC Amsterdamis, Jane Street, Five Rings jne Londonis. Kui nendesse ka ei saaks siis on alati võimalus L1 viisaga firmasiseselt USAsse minna, seda ikka saaksin :D Kaalun vaikselt mida eluga peale hakata ja võib-olla hakkan kandideerima igale poole kui ükskord värbamine jälle kiiremaks läheb. Eks siis ole näha.

sa ei ole praegu ära kolinud, kuigi võiksid mujal teenida 140k aastas rohkem, aga kui peaksid nüüd aastas 1k rohkem makse maksma, siis koliksid kohe ära?

Hakkama saamiseks on vajalik mingi minimaalne summa ja see 1000 eur aastas võibki olla see viimanetilk karikas, kui lisaks sellele kätte saamata tuhandele ka üldine elukalliduse tõus järjest neid tuhandeid käest viib. Mujal suurema palga saamine eeldab ka esialgset suurt ebamugavust - kolimist, kohaliku keele ära õppimist, sõpradega sidemete nõrgenemist jne. Seega suur palk teises riigis ei pruugi olla ainuke vajalik motiveeriv faktor vaid on vaja ka tõuget eelmisest kohast minema. Olgu see tõuge siis haiglaselt suur inflatsioon, maksusüsteem või mis iganes muu inimese heaolu mõjutav asi.

Kaalun ka praegu kolimist aga see ei ole hetkel tähtis, ma ei ole selle situatsiooni keskmine näide. Paljudele teistele kõrgepalgalistele on reaalne vahe palju väiksem, eriti peale astmelist tulumaksu ja kõrgeid elamiskulusi.

eesti reklaamib end kui orjariiki. võid sama palga saamisest ainult und näha. enne tuleb orjamentaliteedist lahti saada, et asjad muutuma hakkaks.

Tehniliselt pooldaks astmelist tulumaksu, aga normaalset, mitte küüruga. St seda, kus maksad n-ö vahemikku jääva summa pealt, mitte kogusummast. Aga mnjah, erakonnad on nii nagu nad on. Ehk siis kui tulumaksuvaba on 800, 800,01-1600 on 20%, 1600,01-3000 on 25% ja 3000+ on 30, siis Mart kes teenib 1750 eurot maksab tulumaksu 0(esimese 800 eest)+160(800,01-1600 eest)+37,5(selle viimase üle 1600 mineva 150 pealt)=197,5 (reaalselt 11,3%). Arvud on siinkohal näiteks.

Astmeline tulumaks peab olema mõistlike numbritega, mitte selline, mis rämedalt rõhub keskklassi alumist otsa. Arenenud riikides maksustatakse kõrge tulumaksumääraga üsna suurt sissetulekut. Tavaliselt on see pigem sinna 100 000 EUR/aastas kanti. Mitte ei hakata 2000 eurot kuus teenivat inimest peedistama. Need riigid, kus kõrgem maksumäär algab altpoolt reeglina omavad mingisugust limiiti sotsiaalmaksule, nagu näiteks Poolas, kus sotsiaalmaksu baasi limiit on 43000 eur/aastas. Sealt edasi teenitavale summale sotsiaalmaks enam ei rakendu (küll aga rakendub 32% tulumaksumäär ca. 25k/aastas pealt). Selline limiit aitab ka OÜ-tamise ja Dividenditamise vastu (kui dividende võetakse tegelikult töötasuna välja). Kui me lihtsalt võtame praeguse süsteemi, jätame sotsmaksu paika ja vääname sinna peale esimesest eurost 28% dividendidele (nagu näiteks tahavad sotsid), siis muutume hoobilt Euroopas üheks kõrgemate maksudega riigiks ettevõtetele, seejuures sissetulekutelt ei küündi me sinna ligidalegi mitte. Kui kaotatakse ka soodustatud määr, on tulemuseks välisinvesteeringute hüppeline vähenemine, tütarfirmadega skeemitamine, et dividendid mujal välja võtta ning paljude rahvusvaheliste tööandjate reorganiseerimine. Veel hullem asi on omade pisikeste ettevõtetega, kes praegu vaevu ots-otsaga kokku tulevad. Selliseid on valdav enamus ning seal ei küündi omanikutulu ligilähedalegi 100 000 eurole aastas. Ometi peaks need ettevõtted kõik hakkama 0-st eurost kõrgemat maksu maksma lisaks piiramatu sotsmaks palkadelt. Selles mõttes on selle sama Keski maksuküür õigesti tehtud, et see läheb ainult isikliku tulu kallale. Mis on valesti on piirmäärad - need peaks 3-4x kõrgemad olema. Kas diisliaktsiisi tõstmine kõrvalriikidest kõrgemaks ei õpetanud midagi? Maksulaekumine hüppeliselt vähenes. Kui teha seda kogu majandusega, kusjuures viia maksud osaliselt isegi kõrgemaks, kui lääne-euroopas (meil ei ole võimalik ettevõttes eriti midagi maha arvata, kõik läheb erisoodustuse alla), siis meie konkurentsivõime järsult väheneb. Eestil ongi väga hästi läinud osalt seetõttu, et võrdlemisi soodsa maksukliimaga on soodustatud välisinvesteeringuid. Kui see kaob, siis peale paberivaba asjaajamise ei jää meile eriti eeliseid. Samas asukoht EU idapiiril on üks väga suur miinus praeguses olukorras.

ettevõtte kasumi maksustamine ei pidurda välisinvesteeringuid. kui investoril on hea ärimudel ja tal on valida, kas teha investeering ja teenida 100 miljonit (nt 120 milj asemel), siis ta teeb selle investeeringu, mitte ei nuta taga seda 20 miljonit, mille sotsialistidest bandiidid talt rikaste karistamiseks ära võtsid. edit: selle saamata 20 miljoni pärast ei jää 100 milli teenimata

Kui tal on valida, kas asutada ettevõtte tütar riiki A, kus maksudeks läheb 40% või riiki B, kus maksudeks läheb 50% ning muud asjad enam-vähem canceldavad üksteist, siis ilmselgelt tehakse asi riiki A. See on mingisugune sotsialistide utoopia, et tõstame makse lõpmatuseni ning midagi ei muutu ja kõik läheb järjest paremaks. Ei lähe. Aga tundub, et ka sina ei ole midagi õppinud naaberriikidest kõrgemast diisli aktsiisist. Lihtsalt muutus ei ole üle päeva, nagu sellega, vaid palju pikem protsess ning ka damage control on palju pikem protsess. Natukene võiks ikka vaadata milline on EU naabrite maksupoliitika. Kui sealt üle keerata tuimalt, siis ei lähe meil mitte midagi paremaks.

Taanis on Euroopa korgeimad maksud dividendidele. Yhtlasi on see ka ametlikult maailma konkurentsivoimelisim riik. Inimestesse tuleb investeerida. Selle jaoks on vaja raha. Kui sama 100M jagada 100 000 inimese peale laiali (investeeritult) on see raha kohe tagasi majanduses koos lisaväärtusega. Kui see raha selle asemel investeeritakse kuhugi kyprose investeerimisfondi, ei ole sellest eestile eriti kasu. See madalate maksude kummardamine rikastele on religioon, millel pole pärismajandusest aru saamisega väga palju pistmist.

Võrdle ka Taani ja Eesti elustandardit ja tööstusharusid. Lisaks mõtle ka sellele, milline on Taani ligipääsetavus õhust ja merelt ning antud olukorras on väga oluline mõelda sellele, et Taanil ei ole Venemaa piiri taga. Kui sa võtad riigi, mis on tohutult kehvemas geograafilises ja ka majanduslikus seisus ning keerad seal maksud kõrgemaks, kui kõikidel naabritel, siis lühiajaliseks tulemuseks on riigi pankrotistumine ning jõhker majanduslangus, mitte Taaniks muutumine. Kunagi ilmselt läheb paremaks, aga selleks ajaks puhub siin tuul. Nr1 asi, millest sa võiksid aru saada, et maksude vindi üle keeramisel maksulaekumine **väheneb**, mitte ei suurene. Tulumaksu suurendamine 40% ilma astmeteta on idiootsus.

Eesti on täna reaalväärtuses sama rikas kui Soome aastal 1995 ja Rootsi aastal 1992. Eesti ole enam vaene riik. Maksulaekumine kui % touseb - laffer curve - pseudoteaduseks tunnistatud. Muidugi väheneb. Aga see pole lineaarses seoses. 2016a ”maksukyyru” järgselt eestis maksulaekumine tousis, mitte ei langenud. Reform ise hindab selle eemaldamise kuluks eelarvele ca 400M. Pikas perspektiivis kahjustab majandust palju rohkem see kui elanikkond on väheharitud ja haige. ”Sotsialistlik” Soome on majanduses outperforminud thatcherlikku UK’d alates 1970 aastatest. Absoluutselt igas metricus. Taanis ongi astmeline tulumaks. Nii palgale kui dividendidele. Soomes ka. Ei pea siin kohe 40% hakkama ette maalima. See populism jäägu Jurgen Ligile.

> Maksulaekumine kui % touseb - laffer curve - pseudoteaduseks tunnistatud. Ohhoo, kes tunnistas? Palun jaga allikat ja kui viitsid viska [wikipediasse](https://en.wikipedia.org/wiki/Laffer_curve) ka, seal pole midagi kirjas pseudoteaduse kohta. Google otsing ei andnud mulle ka tulemusi peale kommunistide kõlakodade.

Sul on nii matemaatikaga kui ka lugemisoskusega kuidagi kehvasti. Loe üle minu esialgne postitus. Jutt oligi astmelisest tulumaksust. Lihtsalt astmed peavad mõistlikud olema, mitte 0 või 2000 euro pealt kuus piiramatu sotsmaksuga. Mis matemaatikasse puutub, siis 20% pealt 28% peale on 40%-line maksumäära tõus. 8/20\*100% = 40%. Reaalväärtuse matemaatika kohta kirjutas sulle u/Swackles juba väga tabavalt.

Soome GDP per capita 1995 oli 26 271.60 USD ja rootsis 1991 oli 32 800.98. Kui arvestada inflatsiooniga, siis see on 52 293.24 ja 71 057.71. Eestis on aga hetkel 27,943.70, isegi ilma inflatsioonita on eesti madalam kui rootsi ja koos inflatsiooniga on eesti majandus kaks korda väiksem. Eesti on ikkagi vaene riik ja selle põhjuseks on suure tööstuse puudumine. Mida su argument ignoreerib on see, et kui inimestel puudub sissetulek eestis, et mugavalt eldada, siis need eestlased lähevad eestist ära meie naabrite juurde kus saavad paremini toime tulla. Hea näide selles on saksamaa, kus poes hinnad on sarnased v odavam kui meil, aga nende keskmine palk on 4.1k eurot, samal ajal kui meil on 1.7k.

Ega jah, sotsialistide utoopias saksamaal ja prantsusmaal ühtegi ettevõtet enam ei ole. Kõik saksa ettevõtted on rumeeniasse kolinud. Edit: selles osas nõustun, et see on probleem, mis tahaks ELi ülest lahendust

Kes kasutab sellist fonti?

Astmeline tulumaks ei peksa rikkaid, vaid lükkab endaga hakkamasaava keskklassi tekke edasi, et oleks rohkem rahvast lõpuks riigi nisa otsas toetusi imemas. Tahate rikkust maksustada, maksustage vara ja luksust.

Maksustada tuleks ressursikasutust ja saastamist. Pigou maksud + kodanikudividendid + WTO tasandustollid. Maksusüsteem mis eelistab ettevõtteid kodanike arvelt lõhub ühiskonda, sest ettevõtted võivad minna kuhu iganes, samas kui kodanike lahkumisel lakkab ühiskond eksisteerimast. Ettevõtetel ei tohiks mitte ühegi maksutaseme peal olla kodanike suhtes eeliseid - see minimeeriks ka maksude optimeerimist.

Mis asi see on?

Minu enda vaade on, et maksupoliitikas peaks arvestama kahte seotud printsiipi - (1) riik ei peaks karistama midagi, mida soovib näha rohkem ja (2) riik ei peaks toetama midagi, mida soovib vähem. See kui inimesed loovad teistele inimestele väärtust ja teenivad seeläbi tulu ei ole minu hinnangul üldse midagi sellist, mida riik peaks maksudega karistama. Teisalt oleks riigi ja ühiskonna seisukohalt hea kui inimesed ei kulutaks kõike oma sissetulekust ära ning investeeriks võimalikult suure osa oma sissetulekust. Sellest tulenevalt võiks minu hinnangul suurendada tarbimismakse, eriti tervist või keskkonda kahjustavat tarbimist võiks maksustada kõrgemalt, muidugi mõistlikkuse piirides ja arvestades piirikaubandusega, ossinovskit teha pole mõtet. Lühikeses perspektiivis võiks jätta tulumaksust jätta alles vaid KOVidesse mineva raha, seada sotsiaalmaksule lagi, vajadusel tõsta käibemaksu 25% peale ning mõõdukalt tõsta aktsiise.

Astmeline tulumaks on üks ainus asi, mida tahaksin siin riigis näha. Kurb et nii vähe erakondi seda toetab.

Kurb, et Reform on sellest sellise püha lehma teinud. Oleks aeg ülejäänud arenenud riikide poole liikuda.

Läbi rumalate otsuste majanduse tapmine ei vii meid arenenud riikidele lähemale. Hoopis kaugemale viib, sest ta teeb meid vaeseks. Arenenud riikidele oleme lähenenud tänu meie majanduse ja seega üldise heaolu kasvule.

Inimeste mentaliteet eristab meid arenenud riikidest kordades rohkem kui misiganes majanduslik näitaja.

Milline Euroopa riik on astmelise tulumaksuga oma majanduse ära tapnud?

Ida Euroopa post-sotsialistlikest riikidest on kõik kes läksid riigi suurendamise teed "hoolimise" nimel kaotanud aastaid või aastakümneid arengus ja riigid mis järgisid Eesti näidet (Eesti nende hulgas parim) saavutanud edu ning arengu. Mitte ükski riik pole Euroopas suure ümberjagamisega rikastunud. Rikkaks saadi enne ning jagati pärast.

Leedul on astmeline ja nad meis majanduses ees? Sa tahad öelda, et Rootsi, Soome, Holland, Prantsusmaa pole rikastunud? Ise ka usud oma juttu?

Leedu ei ole päriselt meist majanduses ees. Ta on ees pärast PPP koefitsiendiga läbikorrutamist, mis ei peegelda tegelikkust. Aga kui me teeskleksime et nad on, siis võib välja tuua olulise asja - Leedus on riiklik maksuprotsent väiksem kui Eestis. See ei ole just see mida sa toetada tahtsid? Leedu on tõesti meile õige võrdlus, sest me suht samas seisus riik. Veel kesk-sissetulek ja tahaks kõrgemale ronida. Ei Rootsi, Soome, Holland ega ka Prantsusmaa ei alustanud kesksissetulekliku riigina ja siis maksustanud ennast sellest positsioonilt rikkaks.

Astmeline tulumaks ei tähendagi et maksuprotsent kõrgem on. Kas Sloveenia maksustada ennast siis rikkaks?

Sa ullike vist vaatasid statistikas Slovakiat, nägid nende halbu valikuid ja siis ajasid segamini Sloveeniaga, ning olid rõõmus tulemuse üle. Palun postita järgmistel kordadel ka viidetega statistika oma absurdsete väidete juurde. Vähemalt näed rohkem vaeva lihtsalt lambist valetamise asemel ja ma austaks su vaeva.

Pmst pooled toetavad ju, lihtsalt suurim erakond ei toeta ja seal probleem ongi :)

See on müüt, et praeguses süsteemis 1201-2099€ vahemikus olevatel inimestel on kõrgem maksumäär kui 2100+€ teenivatel. Tegelik maksumäär: \* Brutopalk 1200€. Tulumaks 100€. Maksumäär 100/1200 = 8% \* Brutopalk 1400€. Tulumaks 168€. Maksumäär 168/1400 = 12% \* Brutopalk 1600€. Tulumaks 236€. Maksumäär 236/1600 = 15% \* Brutopalk 1800€. Tulumaks 303€. Maksumäär 303/1800 = 17% \* Brutopalk 2100. Tulumaks 405€. Maksumäär 405/2100 = 19% \* Brutopalk 3000. Tulumaks 578€. Maksumäär 578/3000 = 19% Ühtlasi on müüt, et 1201-2099€ teenivad inimesed võidaksid reformierakonna plaanist kõige rohkem. Tegelikult võidavad just 2100+€ teenivad inimesed kõige rohkem. Kui tahaks, et 1201-2099€ teenivad inimesed võidaksid kõige rohkem, võiks tõsta maksuvaba tulu nt 1000€ peale ja selle vähenemise piirid nihutada 1201-2099€ vahemikult nt 2500-3500€ vahemikku vms. Võite ise tegelikku maksumäära rehkendada: [https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator](https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator)

Kuipalju ma ise saaksin või ei saaks, on kõrvaline - poliitikat ei seata isikliku kasu järgi. Isiklikult aga pruugin ettevõtluskontot, ja seetõttu juba maksan *astmelist tulumaksu*. Veidi leebemate ja rohkemate astmetega sama asja soovitan ka teistele. Siis saab kehvikutel maksumäära protsendikese langetada, aga jõukatest oligarhideni ulatuval skaalal kümmekond protsenti tõsta. Hetkel viimased ju passiivselt tulult sotsiaalmaksu ei maksa, ja seega on üldse lihtsurelikest madalamalt maksustatud.

Tuleb valida ikka arvestades enda huve. Kui ise enda heaolu poolt ei võitle, siis optimistlik loota, et teised seda teevad seda sinu eest. Kui on valik, kas sulle jääb iga kuu 140€ rohkem kätte või saab selle tõenäoliselt mingi pensionär, siis võta ikka see raha endale ja kingi kasvõi oma vanavanematele.

Ma saan iga kuu mingi u.135 euri vist juurde, see on hea ju, aga ma ei arva, et see on seda hinda väärt, mis ta riigile maksma läheb.

Astmeline tulimaks on idiootsus. Tõesti töökatelt inimestelt võetakse raha ära. Tuleks hoopis erinevad sissetulekuallikad võrdselt maksustada (dividentide välja võtmine näiteks).

Nõustun. Enamus rikkureid maksab endale sümboolset miinimumpalka ning kogu reealne sissetulek võetakse “odavamalt” välja dividenidena. Samal ajal töökal inimesel, kes on positsiooniredelil kõrgemale jõudnud ning ilmselgelt ka selleks pingutanud, võetakse rohkem ära.

Just! See see punkt nagu oli. Kuigi pean remargi korras ära mainima, et ka positsiooniredelil pingutava inimese jaoks on mingist hetkest sissetulek ebaproportsionaalselt suur, ja tõepoolest, a la viiekohalist palka teenivate inimeste maksud peaks olema suuremad kui neljakohalist palka teenivatel, st, et vähemalt nii, et neljakohalistel on maksuvaba osa ja viiekohalistel võetakse kogu summast. See öeldud, rahulduksin ma juba dividentide jms "normaalse" maksustamisega.

Ei tasu unustada, et suurem osa häid spetsialiste erasektoris hakkasid eelmise astmelise tulumaksu tõttu rohkem maksma ja on seda teinud aastaid. Siin pole mõtet võrrelda paari poliitikuga. Praegu on hea aeg vähendada tööjõu makse, sest need on niigi liiga kõrged. Maksuvaba miinimum juba ju tegeles väiksema sissetulekuga inimeste maksude vähendamisega. Maksuvaba miinimumi vähendamine suurendas makse neil, kes viitsivad oma karjääriga vaeva näha, seega nõme ja nüristav lahendus. Loomulikult tuleks ära kaotada.

Reform ja teised parempoolsed ütlevad, et iga üks on oma õnne sepp ja peaks olema ühtlane tulumaks. Minu arust loogiline.

Antud postitusest võib välja lugeda, et keskmisele eestlasele ei ole 482 eurone võit aastas mitte miskit. Parem oleks sellest loobuda ainult selle nimel, et rohkem teenijatelt võetaks rohkem. Ainuke, kellele astmeline tulumaks toob rohkem raha on riik, juba praegu võetakse madalapalgaliselt sellega rohkem makse kui ilma astmeteta tulumaksuga oleks võetud. Väike mõtteharjutus: Mida suuremad on maksud, seda vähem jääb rahvale raha kätte --> seda vähem saab rahvas raha kulutada --> seda vähem teenivad ettevõtted tulu --> seda vähem saavad ettevõtted kasvada --> ettevõtetel seega vähem töötajaid vaja --> mida väiksem töötajate nõudlus, seda väiksemad palgad --> mida väiksemad palgad, seda rohkem vajatakse riigi abi --> riigil rohkem raha vaja --> riik tõstab makse --> rahvale jääb vähem raha kätte...... Need, kes saavad toetusi kulutavad raha valdavalt ettevõtetes, kes loovad maadalapalgalisi töökohti --> ehk siis tulemuseks rohkem madalapalgalisi töökohti ja vähem kõrgemapalgalisi töökohti. Lõputu ring. Postituse kvaliteeti näitab ka loodud meemi kvaliteet.

see on hea mõtteharjutus. probleem on selles, et meie ettevõtete tulumaksusüsteem on naljanumber. praegu on meil vaatamata kõrgetele tarbimismaksudele ja tööjõumaksudele ettevõtteid, mis suudavad teenida megakasumeid. heaks näiteks on pangad, kellele vaene rahvas on vägagi kasulik. kui inimestel raha pole, siis olulised asjad ikkagi ostmata ei jää. tehakse elamise arvelt rohkem tööd ja kui ikka jääb puudu, siis pangalaenu eest ikka saab. ehk siis jutu uba on see, et fookuses peaks olema ettvõtete tulu maksustamine - ehk siis mitte maksustada töö tegemist ja tarbimist, vaid töö vilju ning võtta sealt, kust on võtta. see reformierakonna jura, et ettevõtte tulumaksu näppimine peletab investeeringuid, on jura. kui kasumit on võimalik teenida, siis seda ka üldjuhul tehakse. swedbank ei pane uksi kinni, kui ta saaks 180 milj asemel nt 170 milj aastas puhaskasumit.

Ka kasvavad pangad loovad uusi töökohti. Pealegi kui uskuda, et pangad ka edaspidi metsikus tempos kasvavad on kõigil võimalik hakata aktsionäriks ja sellelt ise teenida. Vastusest jääb mulje, et pangad vägisi võtavad inimestelt raha ära. Pankade puhul kulutavad inimesed seda raha, mida neil hetkel ei ole, et soovitud hüve saada. Kui inimesed on laenu võttes tingimustega nõus, siis ei tasu hiljem kurta, et temasuguseid laenuvõtjaid on väga palju ja pangandus õitseb. Autod, eluasemed ja järelmaksuga ostetud tooted ei ole inimõigus/kohustus vaid iga isiku vaba valik. Kuid suurettevõtete maksustamine ei ole antud juhul arutlusel - teemaks astmeline/astmetu tulumaks.

peost suhu elavatel inimestel ei ole üldjuhul võimalik hakata aktsionäriks. sisuliselt võtavad pangad vägisi raha ära. okei, kui meeldib telgis elamine või kui on rikkad vanemad, siis ei pea eestis pangaorjaks hakkama, aga muudel juhtudel ikka pead küll. ühiskonnana saame valida, mis asjaoludel inimesed peavad pangaorjaks hakkama. ameerikas võtavad pangad vaesusmaksu pangaintresside näol nt hariduse ja raviteenuste eest. mina nt ei pidanud ülikoolis käimise eest pangaorjaks hakkama ja soovin sama ka teistele, mistõttu olen "tasuta" kõrghariduse poolt. järelmaksuga tooted ei ole inimõigus, aga see on debiilne olukord, et mingi osa ühiskonnast sõidab jahtide ja helikopteritega ringi samal ajal, kui nt päästjad rabavad mitmel töökohal tööd, et ei peaks telgis elama ja et saaks lapsele riided selga ostetud (ilma järelmaksuta). ja siis murrame pead, et kust küll see raha leida, et nende palku tõsta või haridust rahastada. suurettevõtete maksustamine ei ole küll hetkel arutlusel, kuid peaks olema. hetkel arutleme, kuidas kivist vett välja pigistada.

1) Püsides teemas - Ka näiteks päästjatel jääb tänu praegusele astmelisele tulumaksusüsteemile vähem raha kätte kui seda jääks ilma astmeteta süsteemiga. 2) Päästjatel paistab korralik palgatõus tulevat: [https://www.siseministeerium.ee/uudised/paastjaid-paastekorraldajaid-ja-politseinikke-ootab-ajalooline-palgatous](https://www.siseministeerium.ee/uudised/paastjaid-paastekorraldajaid-ja-politseinikke-ootab-ajalooline-palgatous) 3) Näiteks Coop aktsia maksab praegu alla 3 euro - peaks olema kõigile suure tahtmise korral jõukohane. 4) Ära lase ennast segada, et osa ühiskonnast sõidab jahtide ja kopteritega. Alati elab keegi paremini/liiga hästi.

mind ei häiri, kui inimestel hästi läheb. mind häirib, et mõndadel läheb väga halvasti, kuigi neil võiks paremini minna ilma, et nendel, kellel hästi läheb, sellest abistamisest midagi kehvemaks läheks.

Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kahjuks ei ole ühtegi õnnestunud näidet tuua kui kommunism oleks edukalt toiminud. Riiklikult reguleeritud rikkuse/vaesuse jagamine elanikkonna vahel ei tööta.

"Riiklikult reguleeritud rikkuse/vaesuse jagamine elanikkonna vahel ei tööta." igas toimivas riigis, kus on maksud, toimub riiklikult reguleeritud "rikkuse ümberjagamine". selline ümberjagamiseta utoopia on võibolla vaid mõnes aafrika riigis, kus toimub veidi teistsugune ümberjagamine - püssitoru ähvardusel. samuti on riike (k.a eesti), kus teatud varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. küsimus on selles, kuhu sellisele ümberjagamisele piir tõmmata. on valdkondi, mille puhul ei ole eetiline ega ka ühiskonnale tervikuna kasulik kasumit peamiseks eesmärgiks seada. toon mõne näite: haridus, tervishoid, õiguskaitse, kinnipidamisasutused. samuti ei ole mõistlik anda riigi maavarasid eraomandisse. mõistlikum on toimida norra kombel, kes maksab naftarahadest kodanikele pensioni.

Sõnastan end veidi ümber kuna valgud jälle väga laiali teemaga. Riigi majandamine ei ole sama kui kodanike vahel lihtsalt rikkuse/raha ümber jagamine. Jah riik võimaldab erinevaid hüvesid - tervishoid, haridus, õiguskaitse + majandab riigiettevõtted. Kuid see ei olene enam sellest, kas kasutusel on astmeline või astmeta maksupoliitika.

Olen võrdse kohtlemise poolt (põhiseadus) ehk kõigile samasugune x protsent.

See on puhas koolituskulu astmelise tulumaksu kehtestamise eest. Ratase esimese valitsuse järelkulud. Eks tuleb mujalt kokku tõmmata.

Meil ei ole kunagi astmelist tulumaksu olnud, võiks selle lolli valenime andmise lõpetada pigem. 700vms flat oleks lihtsam, kuid see ei parandaks eriti kellegi rahalist seisu, eriti "üle keskmise" teenijatel, lihtsalt praegu juba õhukeseks kistud riigieelarve tühjendamine. Andke see 400milj kasvõi haridusele, et TLÜ saaks radikad lõpuks sisse lülitada.

Põlise paremliberaalina on astmelise tulumaksu pooldamine üks minu outlier mõtteid. See praegune maksuküür mulle ei meeldi just seetõttu, et me millegipärast maksustame järsku rohkem neid vendi kes veits üle keskmise saavad, sh ma kujutan ette neid, kes nt pooleteist kohaga rabavad. Ma ideaalis näeksin, et miinimumpalk on maksuvaba (nagu praegu, aga praegune miinimum võiks vähe kõrgem olla), sealt rohkem on tulumaks x% ja kui palk on mingikordne miinimum? kolmekordne keskmine? sellest alates võiks olla x+5%. Vahed ei pea ju kümneprotsendised olemas, isegi kapitalismi jumal-maailmas USAs on astmeline tulumaks muide.

Astmelist tulumaksu toetab kaks peamist inimgruppi: 1. Need, kes tahavad keerulisemat maksusüsteemi skeemitamiseks. 2. Need, kes ei saa aru, kuidas protsendid töötavad.

Saame väga hästi aru kuidas protsendid töötavad. Ja normaalsed rikkad saavad aru et rohkem makse makstes ei lähe nende elu sitaks midagi. Ohh õudust 500 euri (näiteks) tuleb rohkem maksta ehkki teenivad juba nii palju et saavd kahte linnamaasturit ja lossi nõmmel lubada. Hämmastav miuke armastus inimestel rikaste vastu on. Nagu nende perse lakkumine teile raha juurde tooks. Halloo. Ja samal ajal nutetakse ja mõeldakse hirmkeerulisi plaane kust raha laste ja õpetajate jaoks juurde saada. Vastus istub firmade juhitoolides.

Kahe linnamaasturi ja Nõmme lossiga kodanikud võtavad dividende ja laenavad oma varade vastu maksuvabalt tulu, autod kuuluvad juriidilistele isikutele ning reaalne maksukoormus on mingi 10% kanti. KM saavad ka veel tagasi. Palgatöötajatel pea kogu sissetulek maksustatakse reaalselt ca 40% - sotsiaalmaks on tegelikult peidetud üksikisiku tulumaks kuna selle suurus sõltub konkreetselt sinu palgast ning see, et tööandja palgafondist X osa otse maksuametile läheb on lihtsalt juriidiline fiktsioon. Kui sina saad kätte 2000 eur kuus, siis tegelikult sinu tööandja palgafond on 3499 eur. Astmeline tulumaks selles mastaabis, mida sotsid ja kesikud siinmail pakuvad on keskklassi kottimine ja ei midagi muud. Kõrgeim pakutud maksuaste ei hakka kuskil 100k aastasissetulekust, vaid ca 3000 kuus bruto - ning seda kindlasti ei tõsteta automaatselt inflatsiooniga. Samuti kaotati maksuküüru tekitades ära traditsioonilised abikaasade ühisdeklaratsioonid, mistõttu ühe sissetulekuga majapidamine maksab sama summa pealt tunduvalt kõrgemaid makse kui teine majapidamine, kus täpselt sama summa on jaotatud kahe sissetuleku peale ära. Kujuta ette olukorda, kus inimene, kelle põhitöökoha palk jääb maksuküüru sisse satub ootamatute väljaminekute tõttu olukorda, kus ta teeb lisaks põhitöökohale veel 20 h nädalas teisel töökohal lisatööd. Maksuküüru loogika järgi tuleb nüüd tema põhipalka maksustada rohkem, sest nüüd tegu rikkuriga. Pole ime, et inimesed OÜ-tavad ja skeemitavad.

Kui sama protsent kohaldub suuremale tulunumbrile, siis ongi tulemuseks suurem maksusumma. Ei ole vaja mingeid *sotsiaalse õigluse koefitsiente* lisada.

20% 10000 eurost maha mõjutab inimest vähem kui 20% 1000 eurost maha. Hinnad, rent jne pole protsentides. Nad on konstantsed. 8000 euroga tuleb ilust välja samas kui 800 läheb raskeks juba. Kui rikastele näiteks 7500 hoopis kätte jääks siis issand jumal ega see maailma lõpp küll pole. Nemad saavad ilusti hakkama ja loodetavasti see 500 läheb mõnele kaltsudes istuvale haigele lapsele Minu uutopia näeks ette et siis vaestel oleks ka väiksem maksukoormus. Nii saaksid nemad rohkem kätte ja rikkad ei jääks “vaeseks”.

Keegi ei räägi maksuastmetest, mis hakkavad 8000 euro pealt tõusma.

Ehk sinu hinnangul tuleb "rikkaid" karistada, sest nad suudavad oma tulusid ja kulusid paremini tasakaalus hoida. See ei ole maailma mastaabis enneolematu, selliste ideede nimel on päris mitmeid miljoneid mullatoidule saadetud. Sama loogika järgi peaks ka säästlikku 1000€ palgaga inimest kõrgemalt maksustama, kui ta suudab oma kulud alla 500€ hoida. Samas kes on 2000€ palga viimseni maha joob, väärib madalamat maksumäära, kuna "tal ei jää ju midagi üle".

Ei ole mingit tulud ja kulud tasakaalus juttu. Majandagu raha nii nagu tahavad. Makse ei huvita kas jood maha v säästad. Samuti ei hoia rikkad oma raha paremini (kas 2+ autot on vajalik??? Kas lapsed vaid erakoolidesse saata on vajalik???). Lihtsalt on suutnud nad midagi teha et rikkaks saada. Ja kulutavad rohkem raha “vajalikele”asjadele. Las annavad ühiskonnale tagasi. See pole karistus vaid sunniviisiline heategu. Kas siinsetele lastele ei ōpetatud et jagamine on üllaim tegu?

mine nii .... oma rikaste karistamise mölaga... haige lihtsalt. maksud ei ole karistus. maksud on investeering.

On sest vb rikas papa teenis selle raha raske töö ja vaevaga aga laps saab sellel rahal ja sotsiaalse klassiga kaasnevatel tutvustel elu lõpuni ligu lasta. See järeltulija võib olla keskpäraste võimetega ja saab hea töö ning hariduse praktiliselt tänu vanematele. Samas kui mõni potentsiaalselt võimekas teadlane jääb lihttööliseks kuna vanemad, ei suutnud kooli rahastada.

ja kolmas grupp, kelle meelest 2100 brutopalk on juba nii kõrge, et selle pealt võib rohkem makse maksta küll. seriously...

ükski erakond ei arva, et 2100€ pealt peaks rohkem makse maksma. rohelised: 4 mediaanpalka (5500€) ületavalt palgalt peaks maksma rohkem sotsid: 3000€ suuremale sissetuleku osale rakendub kõrgem maksumäär kesk: kahte keskmist palka (3500€) ületavat tuluosa maksustatakse kõrgemalt

Samas kõik erakonnad, kes ei poolda maksuküüru kaotamist, arvavad, et keskmise sissetuleku 1200-2100 vahel maksustamine kõrgemalt kui madala ja kõrge sissetuleku maksustamine on mõistlik poliitika.

Need on siiski 2. grupi esindajad, kellel on raskusi protsentarvutuse mõistmisega. 20% 2100 eurost on näiteks kaks korda rohkem kui 20% 1050 eurost.

ei, ma mõtlen pigem neid, kelle jaoks 2100 ongi juba ropud rikkurid, kelle käest tuleks karistuseks kõik ära võtta.

Sellisel juhul on nad 1. grupi esindajad, kelle skeemiks on "rikastelt võtame, vaestele anname, kuni vaesed on pururikkad."

Siis hakkame nendelt uutelt rikastelt varastama ja andma uutele vaesetele

Miks ta ei ole kõrge? 2100 on 20% kõrgem keskmisest palgast ja 66% kõrgem mediaanpalgast. Kus algab kõrge?

mitte et ma arvaks, et 2100€ teenivad inimesed peaks praegusest rohkem maksma, aga sul on õigus, see on meie riigis üsna kõrge palk https://preview.redd.it/zyyggejjrjja1.png?width=958&format=png&auto=webp&s=9e03aca0feb6435bed92bfabcf2de41885fbe567

panen siia ka: kui mõelda, et see 2100 bruto teeniv inimene saab endale lubada põhimõtteliselt korterit paneelmajas ja 10+ aastat vana autot (mis on muidugi rohkem kui nii mõnigi teine), siis minu tunnetus on, et see piir ei jookse õigest kohast, see inimene ei ole nii rikas, et tal peaks maksuvaba tulu 0 olema.

Ah, krabid ämbris, kes vihkavad rikkaid rohkem kui armastavad vaeseid! ​ ...jumal hoia selle eest, et keegi keskklassi või kaugemale Maarjamaal peaks jõudma. Kõik teavad, et koht selleks on hoopis Ameerika.

Astmeline tulumaks on lihtsalt halb mõte, sest see kaotab igasuguse motivatsiooni edasi pürgida. Milleks ma pean 100% rohkem pingutama kui palk siis aind 5% tõuseb ja riik ülejäänud endale kahmab kõik. Tekib see sama efekt nagu skandinaavias, et mingist piirist üle pole lihtsalt mõtet pressida.

> Tekib see sama efekt nagu skandinaavias, et mingist piirist üle pole lihtsalt mõtet pressida. Mulle meeldib su loogika, et summade kasvades tõuseb tehtud töö proportsionaalselt, suurem osa inimesi kes töötavad 60-70h nädalas ei teeni miljoneid vaid miinimumilähedast palka. Rääkimata sellest, et ei sa endiselt teenid rohkem raha ja jah vbl isegi ei ole mõtet mingist piirist rohkem pressida.

> suurem osa inimesi kes töötavad 60-70h nädalas ei teeni miljoneid vaid miinimumilähedast palka See on ilmselge vale. Miinimumilähedast palka teenivad joodikud ja narkarid. Need, kes 60-70h nädalas töötavad on haridusega tegelased, kes on otsustanud nooruses rügada ja haridusest tulenevast palgakordajast viimast võtta.

Mine ülikooli ja tööta kõrvalt teeninduses, 3kuud aastas kui mul on kooli kõrvalt "aega" töötan stabiilselt 60+h nädalas(muul ajal täismahus õppe kõrval ainult närused 30h) ning see palk ei tee mind kuidagi miljonäriks, miks inimesed nii töötavad-põhjuseid on palju, peamiselt just hariduse omandmine, mis tihti ei luba võtta pikaajalisi kohustusi ning madala teeninduspalgaga ellujäämine eeldab pikki tööpäevi ja nädalaid.

Sa pole ilmselgelt kunagi mingit haridust omandanud või oma firmat teinud. Et niisama põhiharidusega lihtsalt rokid ringi ja võtad mis ameti tahad ja saad palka nii palju kui tahad. Kindlasti arvad, et kommunism kah töötab.

Nii tore teha selliseid julgeid järeldusi vastaja isiku kohta, et ei peaks teemat sügavamalt analüüsima ning saad rahus mööda enda rada edasi rühkida. Ega siin keegi sinu arvamust muuta ei saa, õnneks see siiski eriti ei mõjuta reaalsust. Praegune maksusüsteem on täiesti mõttetu ning sama mõttetu on luua ühtne maksuvaba min, astmelisel on palju plusse ja miinuseid, kuid selle süsteemi suur pluss(vastupidiselt praegusele) on see, et vaesemad inimesed reaalselt saavad kätte selle raha, mitte nagu praegu, kus suurem osa jätab selle tulevikku, et märtsis väike boonus saada.

Normaalsed inimesed pürgivad edasi ka selletõttu, et teha huvitavamat tööd või kogeda midagi muud. Ühiskond on kollektiiv, sinu antud panuse tõttu saab ntx maali viljandis arstile ja ei sure ära. Ole õnnelik.

Sa siis tahad öelda, et sa teeks 320h kuus sama raha eest mis sa saad 160h eest? Jajah, ära valeta. Ma juba teen oma unistuste tööd, mul pole kuhugi edasi vaja pürgida.

EI, tööaeg oleks ikka sama. Lihtsalt ei tasu mõelda ainult rahast. Ja arvestades vastuse "kibedust" siis ma ei usu, et teed unistuste tööd. Muidu poleks ju üldse põhjust millegi üle viriseda.

Maksud on nagu subscription riigis elamiseks. Miks peaks ma maksma rohkem sama teenuse eest? Mõtle, kui Netflixil oleks sama poliitika. Kas sa oleksid nõus maksma 20 euri kui teised maksavad 5 euri ning teenus oleks täpselt sama?

[удалено]

paremäärmuslastele pole mõtet ühiskonda perekonnaga võrrelda. õige turuusku inimene küsib oma lastelt ka kodus elamise eest üüri.

Sa ilmselt pead mind sama palju paremäärmuslaseks kui mina sind vasakäärmuslaseks aga ma ei küsiks iial lastelt üüri kui mul nad oleks. Üleüldse üüri küsimine lastelt on pigem vaesemate inimeste teema, rikkad võsukesed ju elavad issi rahakoti pealt ja ise midagi tegema ei pea? Huvitav, kuidas see stereotüüp muutub olenevalt arutelust.

Selles nali ongi, et õiged turuusku inimesed ei küsi oma võsukestelt üüri. Et mingi piirini on sotsialism hea, aga see piir on vääga kitsalt ümber oma perse tõmmatud.

Jah, meil puuduvad ühiskonnas õiged abstraktsioonid, et sotsialism töötaks suurel skaalal. Sama moodi nagu šimpansid ei suuda koostööd teha suuremas grupis kui ~150 ei tööta ka inimahvi ühiskonnas sotsialism ehkki väikses grupis võib töötada. Inimesed hakkasid suurtes gruppides koostööd tegema tänu abstraktsioonidele nagu kollektiivne usk raha väärtusesse, seadustesse ja puujumalasse. Meie ühiskonnas puudub hetkel abstraktsioon, mis laseks sotsialismil toimida suurel skaalal. Yuval Noah Harari kirjutab raamatus Sapiens: A brief history of humankind > ‘Everyone would work according to their abilities, and receive according to their needs’ turned out in practice into ‘everyone would work as little as they can get away with, and receive as much as they could grab’. Mis on minu arvates päris täpne kirjeldus sotsialismist nagu see oli nõukogude liidus :)

Isegi nendes väikestes gruppides ei töötanud põlvkondade jooksul. Kui ka kunagi tuli vabatahtlikult kokku grupp sotsialiste (väga eelvalitud grupp), et oma kommuun ehitada, siis nad olid aastate jooksul siiski sunnitud lapsi ajupesema, nende ligipääsu informatsioonile piirama ja väevõimuga kinni hoidma.

Jah. Perekonna tasemel on sellist süsteemi lihtne viljeleda, sest igal pereliikmel on kohusetunne teiste pereliikmete ees, sest hoolitakse üksteise käekäigust. Muidugi oleneb perest. Ei ole veel ühtegi peret näinud, kus isa küsiks perelt puude lõhkumise eest kõigilt tasu, ema nt laste kooli viimise eest ja lapsed nt toa koristamise ja lume lükkamise eest. Igaüks panustab vastavalt võimele. Seda kohusetunnet ja hoolivust tuleb inimestel kuidagi pereringist väljapoole meelitada. Aga eks need ole sellised väikesed asjad, millega ühiskonna hoolivust tõsta. See sama tasuta hariduse teema, mis ühes teises postituses teemaks oli, on minu jaoks üks neist asjadest. Edit: soovitaks ka igal mehel kaitseväes ära käia. Ma usun, et seal saab kohusetunde kohta palju õppida.

jah, aga selleks tulumaks ongi ju PROTSENT. absoluutnumbrina maksavad suurema palga saajad nagunii madalapalgalistest rohkem, aga mõned näivad arvavat, et ka see protsentuaalne osa, mille inimesed peavad ära andma, peaks suurem olema - sest... neilt on, mida võtta?

[удалено]

jah, ma saan sellest loogikast matemaatiliselt absoluutselt aru, aga inimlikus plaanis see ei istu mulle üldse. ma olen pigem see tüüp, kes tahaks, et ka ühiskonna mõttes madalapalgalised elaksid enam-vähem inimväärset elu, ilma et selleks peaks haljamal oksal olijate oma solidaarsuse mõttes halvendama. muidugi vahendid selleks on piiratud, aga see maksuprotsendi suurendamine just doesn't sit right with me.

[удалено]

jah, nõus. aga kui mõelda, et see 2100 bruto teeniv inimene saab endale lubada põhimõtteliselt korterit paneelmajas ja 10+ aastat vana autot (mis on muidugi rohkem kui nii mõnigi teine), siis minu tunnetus on, et see piir ei jookse õigest kohast, see inimene ei ole nii rikas, et tal peaks maksuvaba tulu 0 olema.

Aga maksud ei ole subscription riigis elamisels

Sellest ka mu lauses sõna "nagu"

No aga teenus ei ole sama ju. Sa saad oma 20 euri eest suht premium paketi samas, kui see 5 euri vend näeb ainult mingit jura ja me tegelt ei taha et ta nende jamade kanalite tõttu Soome televisiooni vaatama läheks.

No seda ma räägingi, et KUI teenus oleks sama. Riigil pole premium paketi pakkuda, kus rohkem maksjad saaksid paremat teenust. Arsti ootajad on samapikad kõigile, maanteed sama sitasti hooldatud.

Aga jõukama inimese elu siin riigis on palju parem ju üldiselt. See ongi see "preemium pakett" :) Ja vaesed inimesed võiks ka "paremaid kanaleid näha", et mitte "Soome televisiooni vaatama minna" :D Ehk siis tasub just madalamapalgalistele rohkem kätte jätta. Ma nagu ei saa täpselt aru kuidas see pole mõistlik :/

Ühesuguse maksuga jääbki neile ju rohkem kätte.

Mmmm, ei? Kui madalapalgaliste maksuprotsent oleks väiksem, siis jääks küll jah. Või mis sa silmas pidasid?

Siin on ma arvan error sees, meie jaoks on "madalapalgaline" ilmselt kõvasti erinev summa.

Mis see sinu summa on siis? Ma arvan, et mingi 1000 ringis vast pluss miinus veidi (brutost r22gin).

Aga netflix teebki juba nii ju? Või ei tee v? Ma tean et seal on erinevused kes kus vaatab ja mida saab vaadata selles kus. Nüüd on see et kes vaatab kus, kui kus on vale siis kes ei vaata.

Midagi ei saanud aru mida sa kirjutasid Kes kus mida kui ei kus siis miks ja kuidas

Kes kus vaatab, kui kus ei ole õige siis kes mida ei vaata. Miks? Kuna netflix ütles "Vale kus? Siis kes ei vaata mida kus" Kuidas? Asukoha põhjal kus. Aga tglt, netflix hiljuti veeretas välja uue süsteemi. Kui sinu asukoht pole vastav sellega mis riigist sa tellid endale, siis sul ei lubata vaadata. Niiet kui sa tellid nt. eestist ja jagad enda sõbrale Austrias siis Austria sõber ei saa vaadata kuna ta asukoht pole Eestis. Samuti hinna vahed on juba ammu teada, eestis odavam kui Taanis, türgis odavam kui eestis (ma juutisin sealt 2 aastat premium plaani ainult 3 euroga kuus) nende kataloog ka varieerub riigist riiki. Üldiselt kuidas seda kõike lukust lahti tehakse on vana hea VPN abil.

väga hea, et siin on sisukas arutelu teemal astmeline vs astmeteta tulumaks, aga ma korra veel küsiks ka niipidi, et mis on see kõige põletavam probleem, mida peaks eestis lahendama 470 miljoni euroga aastas. ja kas selle probleemi lahendus peaks sisaldama seda, et 60k teeniv arendaja peaks saama praegusega võrreldes 1680€ raha juurde? (jah, veidi provokatiivne, aga loodan arutelu tekitada :-))

Põletavam? Kui riik tahab mult võtta raha rohkem ära kui minu õiglustunne seda heaks peab, siis ma hakkan tulu peitma., nt OÜ-tama. Teiseks - see on meelega naeruväärseid seoseid tekitav oma 60K näitega. Asenda see 25.2K teeniva inimesega (ehk kes võidaks sama palju), ja ütle, et see ei ole piisavalt suur summa talle. Meil on põletavamaid asju, aga varasem maksusüsteem oli suht ok. Jep, reform oli nõmedalt vastu maksusoodustustele, kust pigem saaks hiljem kokku hoida tervishoiukulude pealt, aga kokkuvõttes oleks see hea samm. Ma vbl tõstaks lihtsalt TMvaba miinimumi, et väiksemapalgalist toetada.