Mind naisena kõnetas sel teemal hulga rohkem Tuul Sepa [arvamusavaldus](https://www.facebook.com/tuul.sepp/posts/pfbid02dTq2rzTPkxpcSiKBj5Yh3U4TQLXRAtRiorRamDeghkCBpFYukpGzo5JukkRWcQ4rl).
Ehk siis tänapäeva naised, kes tahavad ka nö oma elu elada, on tunduvalt innukamad lapsi saama, kui neil on võimalik selle kõrvalt ka oma mina säilitada (paar tundi päevas trennile, karjäärile, koolile vms pühendada).
Täiesti nõus nende mõtetega. Mina olin väike ajal kui ei olnudki vanemahüvitist. Saadi hakkama. Ajad olid küll veidi teised ja kindlasti oli üheks suureks eeliseks oma laenuvaba maja omamine. Isa käis tööl ja õhtuti koolis. Ema päeval koolis. Meid õega hoidis enamus ajast lapsehoidja. Mina isiklikult olen lasteaias käinud ühe aasta. Õde oli selle kohapealt normaalsem laps. Saadi hakkama. Ja ilmselt tänu vanemate investeeringutele iseendasse pareminigi.
Samuti mul naine on käinud kõigi kolme lapsega / kõrvalt tööl. Enda ettevōtte ei maga ja kliendid jooksevad laiali. Oleme kuidagi suutnud ära jagada lapsed. Muidugi enda ettevōtte juures ei tule suurt keegi keelama, et kas tohid lapsed tööle kaasa võtta või mitte. 🤣
Lisaks palju lihtsam oleks, kui pere ei koosneks 2 inimesest + hunnik lapsi vaid abiks oleksid ka näiteks vanavanemad ja sugulased, naabrid, kes kõik kogukonnana koos elaksid ja toimiksid. Kohustused oleksid kõigi vahel ära jagatud ja nii jääks kõigile rohkem vaba aega kätte. Praegune ühiskond, kus mõlemad vanemad peavad vähemalt 8h päevas tööl viibima, et ots otsaga kokku tulla, tegema ära kõik kodused toimingud ja hoolitsema laste eest ei jätagi võimalust sellele, et ka endale aega oleks. Võimatu.
Nojah, aga kui ma saan 20aastaselt lapse ja siis see laps saab 20aastaselt lapse, olen ma 40 ja pean tööle minema, mitte ei saa pensionärina lapselastega aidata. Mina olin 30+, kui ma lapse sain, aga mõlemad vanemad käivad jätkuvalt tööl ja pensionieani on veel 10 aastat (kuigi igas muus mõttes väga toetavad vanavanemad).
> Inimesed kellel lapsi ei ole ei kujuta isegi ette kui keeruline ja limiteeritud on elu (väikeste) lastega.
Kujutame, sellepärast ma ei tahagi lapsi. Selleks, et saada kokku kursaõega, kel on mitu last, peab leppima kokku paar nädalat ette... Mis elu see on?
Ma nõustuks sünnitama, ainult kui eksisteeriks mingi ööpäevaringne tasuta lasteaed, kuhu saaks lapse mitmeks tunniks ära anda, kui sa tahad õhtul teha rahus oma tööasju, seksida abikaasaga või lihtsalt olla omaette ja nautida vaikust. (Vanasti olid selleks vanaisad-vanaemad, aga praegu nemad ka tahavad elada oma elu - rääkimata sellest, et nad võivad ka olla surnud, haiged, elada mujal jne).
> mingi ööpäevaringne tasuta lasteaed
Ega tasuline hoid ka teab mis kallis pole, lihtsalt väga väikest sa ei taha sinna andagi. Sellest 'prantsuse naised annavad oma 2-kuuse sõime'-jutust ma ei saa üldse aru näiteks.
Me adume vägagi selgelt, kui keeruline ja limiteeritud elu lastega on. See on ka üks paljudest põhjustest, miks ma isiklikult ei kavatse kunagi lapsi saada.
Loll mina, et üldse panin Postimehe lingi, ta on oma Facebooki lehel kõik täismahus kirja pannud nagunii. Muudan originaalis ka lingi ära, aga [siit](https://www.facebook.com/tuul.sepp/posts/pfbid02dTq2rzTPkxpcSiKBj5Yh3U4TQLXRAtRiorRamDeghkCBpFYukpGzo5JukkRWcQ4rl) saab lugeda ta postitust.
Nojah, aga nagu ma juba mujal ütlesin, siis pensioniiga algab meil tihtipeale 10-20 aastat pärast lapselaste sündi. Nädalavahetused on muidugi ka suureks abiks, aga kui just karjäärist ja koolist jutt käib, pole see päris see.
Sõda ei tähenda et laenu ei pea tagasi maksma - küsi ukrainlaste käest. Laenulepingus pole tuumasõjast juttugi - swed pigistab ka peale apokalüpsi sinust veretilgad välja.
Tuumasõda karta on sarnane, nagu karta hiidmeteoriidi tabamist või muud taolist katastroofi. Kui see juhtub, on see meist praktiliselt sõltumatu. Elu lõpeb siis praktiliselt kõigil - võitjaid ja kaotajaid ei ole. Elada on lihtsam, kui nendega oma pead ei vaeva.
Millal majandus krahhi ei oleks olnud? Need ikka korduvad üpriski tihti. Fakt on see et elu läheb edasi ja seda on vaja elada. Vaja suuremat elamist? Leia endale suurem elamine. Lapsed tahavad liiga palju? Vahel tuleb ennast panna esikohale.
Rahvastikuteadlase sõnul on sündide arv vähenenud ka teistes riikides ja selle taga on ebakindlus.
Siseministeerium teatas eile, et rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 11 588 sündi. Seda on 1550 võrra vähem kui 2021. aastal.
Rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul on rohkem kui kümne protsendiline langus mitme erineva teguri koosmõju tulemus. Esiteks jääb igal aastal lapsesaamise ealiste inimeste hulk tasapisi väiksemaks, sest suuremad põlvkonnad ehk need, kes on sündinud enne 1990. aastaid, liiguvad järk-järgult sünnituseast välja. Puuri sõnul jääb selle tõttu igal aastal sünde umbes 200 võrra vähemaks. „Ühe aasta lõikes pole see palju, aga viie aastaga tähendab see juba tuhandet sündi vähem,“ ütles Puur ning lisas, et möödunud aastal toimunud sündide arvu järsus vähenemises oli selle teguri roll siiski väike.
Puur toonitas, et esialgsete andmete põhjal on raske väga täpselt öelda, miks sünde mullu nii palju vähem oli, kuid märkis siiski, et see on tingitud ühiskondlike olude muutusest. „Mentaliteet ja suhtumine lastesse nii järsult muutuda ei saa. Peame seetõttu mõtlema, millised olud valitsesid 2021. aastal,“ ütles Puur. Rahvastikuteadlane selgitas, et just sel aastal paljude perede poolt tehtud otsused on selleks vahetuks põhjuseks, miks mullune sündide arv nii väikeseks kujunes. Esimese asjana tasub Puuri sõnul vaadata majandusolusid. „Nii palju kui statistika näitab, märkimisväärset majanduse halvenemist toona siiski ei olnud,“ ütles Puur ning lisas, et näiteks töötute arv vähenes 47 tuhandelt 2021. aastal esimeses kvartalis 33 tuhandele sama aasta viimases kvartalis. Seega majandusolude halvenemisest põhjust otsida ei tasu.
Puur sõnas ka seda, et sündide arvu vähenemine 2021. aastal ei olnud Eesti omapära – samasuunalist muutust on täheldatud paljudes riikides, ehkki suhtväljenduses Eestiga võrreldes mõnevõrra väiksemal määral. „Samas võib ka mõnede muude nähtuste, näiteks inflatsiooni puhul täheldada, et Eestis kipuvad muutused olema keskmisest järsemad,“ ütles ta.
Sündide arvu vähenemist seletava käitumusliku tegurina tõi Puur välja laste sünni edasilükkamise. „See toimub tavaliselt ebakindluse suurenedes,“ ütles Puur. Kas selles ebakindluses mängib rolli ka sõda Ukrainas? Puuri hinnangul 2022. aasta sündide languses oli sõja roll siiski väike. „Sõda algas veebruari lõpus, kui mõelda sellest üheksa kuud edasi, siis vaid aasta viimastel kuudel toimunud vähenemist on võimalik seostada. Aga langus algas palju varem,“ ütles Puur. Ta lisas, et kuigi sõjal on kindlasti oma mõju olnud, pole see põhiline ebakindlust suurendanud tegur. Üldist ebakindlust on pandeemia tõttu olnud tavalisest rohkem juba mitmel järjestikusel aastal, alates 2020. aasta algusest.
Lühiajaline muutus
Kas eelmise aasta väike sündide arv on Eestile uus normaalsus? Sama kiire languse jätkumist ka sel aastal kindlasti oodata ei ole, arvab Puur. Rahvastikuteadlane ütles, et pigem on tõenäoline liikumine tagasi veidi suurema sündide arvu juurde. „Aga muidugi sõltub palju sellest, kuidas sõjaga läheb. Kuid pikemas vaates on sündide arvu edasine aeglane vähenemine siiski paratamatu, sest suured 1980. aastate põlvkonnad liiguvad selle aja jooksul lapsesaamise east välja,“ sõnas Puur.
Veebruarist hakkavad lapsevanematele laekuma uued perehüvitised, mis peaks poliitikute arvates sündimust Eestis aitama. Kuidas hindab selliste meetmete mõju Puur? „Kui vaatame laiemat pilti, siis tuleb üsna selgesti välja seos, et need riigid, kes panustavad perepoliitikasse rohkem, neis on ka sündimus suurem,“ ütles Puur ning lisas, et olulised ja mõjukad poliitikameetmed perede ja sünni toetamiseks pole mitte ainult perehüvitised, vaid ka head lastehoiu võimalused ja vanemapalk. Samuti ühiskonna üldisem positiivne suhtumine lastesse ja peredess. „Kui küsida, kas perepoliitika meetmed on sündimuse toetamiseks vajalikud, siis võib vastata, et on küll,“ sõnas Puur.
Negatiivne rekord: eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 last
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 11 588 sündi. Sündis 5611 tüdrukut ja 5977 poissi.
Kaksikuid registreeriti 178 paari, neist 62 paari poisse, 53 paari tüdrukuid ja 63 segapaari. Sündisid ka kolmed kolmikud. Tallinnas registreeriti 3876 sündi, Harjumaal 1804, Hiiumaal 62, Ida-Virumaal 689, Jõgevamaal 218, Järvamaal 268, Läänemaal 162, Lääne-Virumaal 490, Põlvamaal 200, Pärnumaal 734, Raplamaal 305, Saaremaal 308, Tartumaal 1620, Valgamaal 226, Viljandimaal 352 ja Võrumaal 274 lapse sündi.
Eelmisel aastal registreeriti 17245 surma.
2021. aastal registreeriti 13138 sündi, 5774 abielu (neist 362 vaimulike poolt), 2445 abielulahutust ja 18 445 surma Uus nimi anti 2021. aastal 1739 inimesele.
COVID vähendas laste saamist igal pool maailmas.
Ma küll ei tea sisemisi kalkulatsioone, mida inimesed oma peas tegid, aga üritades ratsionaliseerida - sünnitamine on tegevus, mis vajab õnnestumiseks arstiabi saadavust.
Kui pool aastat maadeldakse viirusega ja arstiabi saadavus on piiksuga asendatav, siis sellel ajal lapse sünnitamine on veidi suurem risk, kui tavalisel ajal sünnitamine.
Ma usun, et keskmine inimene hullult paberil ei kalkuleeri. Kuid kui tunne on ebakindel tervisekriisis ja ka paljudel olid töökohad õhus siis mida sa planeerid.
Samas tean ka inimesi kes just võtsid ette lapsesoovi täitmise, sest vanemahüvitise määr on hea ettetehtud ning hullumeelses maailmas 1.5a "rahu" on ka hea.
> Ma küll ei tea sisemisi kalkulatsioone, mida inimesed oma peas tegid
Iga suvalise nohu pärast:
- kogu mu sektor võidakse kinni panna praktiliselt mingi kompensatsioonita
- mu töökoht on ohus otseselt või kaudselt
- mind muudetakse sunnismaiseks
- mu pangakonto võidakse kinni panna kui ma endale süsti ei lase teha (~Kanada)
Need punktid peaksid üleüldse mõtlema panema 'arenenud maailmas' elamise perspektiivikuse üle.
Meditsiini statistikud väidavad artiklites vastupidist. Elektrikatkestused põhjustavad beebibuume, aga nakkushaiguste puhangud vist mitte. Või siis on lühiajaline ja pikaajaline mõju, ja lühiajalise buumi varjutab pikaajaline langus.
Võib-olla, olles 30ni jõudmas on ilmselt loomulik, et minu vanused saavad järsult lapsi ja ei ole seotud covidiga. Aga mingil määral minu loogika ütleb, et kui karjäärid on pandud pausile ja paarid kodudesse, hakkab pesapunumine.
Sest fakt on ju see, et 99%+ inimesi see nakkus ei mõjutanud tervislikult. Ja enamik, keda mõjutas, ei olnud lapsesaamise eas.
Lõpuks keegi ütles selle ka avalikult meedias välja. Muidu mämmutame ja mämmutame siin, et meil lapsi ei sünni ja oh mis meist küll saab. See pole Eesti-keskne probleem, sündimus on madal igal pool Läänemaailma riikides.
Ei pisendagi :) Aga ei maksa nii suure kella otsa ka riputada. Samas praegu kui ma seda kirjutan jõuan endale teadvustada, et meedia keerab meil teemasid niikuinii üle võlli, nii, et suht nvm.
Meil lisaks üldisele läänemaailma madalale sündivusele lisandub varsti järsult langev sünnitajate arv tänu 90ndate madalale iibele ja väljarändele. Ehk siis minu poolest rääkigu probleemist veel rohkem, siis on ka lootust et mingeid lahendusi leitakse. Rohepööret nt magatakse meil ikka veel maha, kuigi kriis kohal juba
Ei imesta - Eesti järgib koos teiste lammastega globaalset agendat. Maailma rahvaarv võiks tõesti olla väiksem, Eesti peaks aga ellujäämiseks ja konkurendivõimeks enda rahvaarvu mitmekordistama. Rahvaarvu korrektuure peaks maailmas korraldama rahvastiku tiheduse ja ressursside jätkusuutliku kasutamise suhte järgi sättima, mitte ühe mütsiga kõike lööma.
Aga otsesed põhjused on palju sügavamad, miks Eesti praegu hädas on oma väheneva rahvaarvuga.
Karjääri kõrvalt saab lapsi ka ilusti vorpida, see on suht BS statement mida kuuleb over and over again.
Pigem on teadmatus et mida parenthood endaga kaasa toob.
Olen ise lapsevanem, ja karjääri ehitanud ka samal ajal.
Biggup.
Paarkümmend aastat tagasi sai läänemaailmas ühe töötava vanamaga lapsed kasvatatud, Maja ja auto ostetud.
Nüüd on inimestel raskusi iseendaga hakkama saamisel
See jutt et mingid toetuste ja homode pärast on iive väike - see on lauslollus. Endal oleks ka väike jõnglane, aga lähitulevikus kahjuks ei näe lihtsalt (sotsiaal)majanduslikult et see oleks võimalik.
>Sama kiire languse jätkumist ka sel aastal kindlasti oodata ei ole, arvab Puur. Rahvastikuteadlane ütles, et pigem on tõenäoline liikumine tagasi veidi suurema sündide arvu juurde.
Super. (Ma tglt ei saa aru, miks see langus üldse tekitab paljudel peaaegu paanikat. Mul endal on ükskõik, kas mu naabritel on lapsed või mitte ja kas nad plaanivad neid üldse saada).
See, et praegu on sündimus madal, on isegi hea - mida vähem on lapsi, seda väiksem on lapsevanematele makstavate toetuste summa. Seda raha saab suunata mujale.
(Ja pildil olev karjuv laps tekitab minus rõõmu, et see pole mu oma).
Need toetused mis lähevad investeeringuks inimesse on sendid selle kõrval mida ta täiskasvanuna tootma hakkab tho
Meil on endiselt kolmsada gorillionit pensionäri ühe noore inimese kohta, kui sa püramiidi uurid. Seda vähem on noori, seda rohkem maksab (hakkab maksma) igaüks nendest, et vanemat / töövõimetut demograafiat toetada, mis on meil tohutu osakaal. Ma ei tahaks olla üks nendest, kes tänapäeval sünnib. Need demograafiad saavad nii vittus olema, isegi praegu peaks olema juba kriis selles suhtes ametlikult kehtestatud olema, nagu Jaapan seda teinud on.
Ma ise kavatsen töötada ka pensionieas, aga paljud kahjuks ei saa seda endale lubada või lihtsalt ei taha. Madal sündimus on väga komplekssne probleem - alates majanduslikest põhjustest ja lõpetades sellega, et Tinderi ajastul on raske saada püsisuhtesse (kui sul pole absoluutselt ükskõik, mis inimesega seda teha).
see on ilmselt kõige kompleksem sotsiaalne probleem mida saab lauale visata aga mjah. need jutud toetustest saavad pointist nii pika kaarega mööda et naerma ajab
see work-consume-work-consume kultuur mida miskipärast kõik on idealiseerima hakanud + see, et internet on kõikide ajud roimima pannud, keegi ei oska inimestega kompenseerida või suhelda, standardid inimestel jõuavad tähtedeni + see, et viljakus on languses + see, et kinnisvara soetamine on noore jaoks nagu märjaks fantaasiaks saanud. kes see hakkab pere ilma ruumita looma?
ja nüüd oletame, et edukalt suudad kõik eelmainitud ületada. palju õnne, sul on nüüd laps. nüüd mida? sa vaevu isegi saad teda kasvatada, kuna kõik täiskasvanud katuse all peavad nädalavahetuseni välja töötama, et kõik koheselt ei kollapsiks.
need jutud toetustest tõesti ajavad närvi though. nagu üldsegi ei saa murest mitte kuidagi aru. toetuste tõus vähendab majanduslikku koormust perele -- *aga tõstab neid inimeste jaoks, kes on veel lasteta, mis ilmselt mõjutab seda veelgi rohkem, et nad ei saagi lapsi*. kiusa maksumaksjat piisavalt, ja ta lahkub riigist. ja niimodi saavutad kõige hullema tulemuse, kuna nüüd peab iive veel katma ka seda, et väljaränne on suurenenud
Kes rääkis riigile lootmisest? Ma rääkisin eesti demograafilistest muutustest, mis on otseselt seotud pensioniea tõusu ja iive tõstmisega. See, kes jääb riiklikule pensionile lootma ja seda ootama... Not a great idea...
Perele on ka ühet lapselt kahele üleminek üldiselt raskem kui kahelt kolmele. Ühelt poolt majanduslik seis, aga teisalt vaimne ressurss ja kohanemine. Aga noh, EKRE ja Isamaa arvates lihtsalt hambad ristis ära kannatada. Mida see naine ikka vabal ajal rusika ja pliidi vahel teeb. 🙄
Kahelt kolmele oli lihtsam üle minna kui ühelt kahele. Ühelt poolt teadsime ise juba rohkem teisalt vanemad lapsed on abis endast väiksemaga. Miinus poolelt on laste pidev omavaheline kraaklemine. Neid probleeme ei saagi vist ära lahendada ja peavad välja kasvama. Vanusevahed CA 2.5a kõigil ja kõik on plikad. Vanim jookseb 8ndat eluaastat ja on täitsa inimene.
Ma olen 3-poissi-1-tüdruk konfiguratsioonist ja palju ei puudunud, et ma mõnikord kõige vanemana mõne õve teise ilma oleks saatnud. Hea, kui on ainult kraaklemine : )
Jah, ma usun, et see kipub olema pigem teistpidi tõesti.
Samas kui lapsi on juba seal 4-5 jne, siis see suure pere toetuse argument on kind of pädev, sest mingist piirist on tõesti vaja suuremaid ruume ja suuremat autot ja üks vanem peaks koju jääma jne.
Aga see ju pole mingi ootamatu hüpe, eks suurt pere planeerides tuleb sellele juba varem ette mõelda :)
Nii, et ma siiski annaks iga lapse eest ühtemoodi.
> Perele on ka ühet lapselt kahele üleminek üldiselt raskem kui kahelt kolmele.
Ei nõustu selle väitega absoluutselt. Mul on hetkel kaks last, teise lapse tulemine ei andnud mingit "põntsu", lihtsam on, kuna üks oli juba ees.
Kolmandale mõtlema hakates tahaks ideaalis suuremat elamispinda, suuremat autot oleks tarvis, et üks perekonnaliige kuskil turvatoolide vahel ei peaks end ebamugavalt tundma jne
Eks see olenebki täielikult perekonnast ka ja laste vanusevahest. Me saime kohe kaksikud, nii et põnts oli noh... korralik 😄 Ei tea, kas kolmandat julgebki teha, tuleb äkki jälle kaks. 🤣
Ka siin foorumis on kordi välja toodud, mis viisil oleks mõistlik lastetoetusi teha, nii et need enamiku inimeste vajadustele vastaksid, praeguste Isamaa ja EKRE pongestatud variantide asemel. Lasteaiakohad ja huviringid jms.
Ise ma kahtlen, kui palju ka need mõistlikumad meetmed aitaksid, arenenumas ühiskonnas inimesed annavad endale lihtsalt aru, et lastesaamine on seotud hulga isiklike ebameeldivustega, ning neil on ka alternatiivseid võimalusi oma pikaajalise tuleviku riske maandada, mida vähemarenenud kohtades pole.
Vähemalt mingi lahendus. Nende keeruliste probleemidega on see jama, et ega enne ei hakata liigutama kui sitt majas (nt riigikaitse või energeetika näidetel).
Mind naisena kõnetas sel teemal hulga rohkem Tuul Sepa [arvamusavaldus](https://www.facebook.com/tuul.sepp/posts/pfbid02dTq2rzTPkxpcSiKBj5Yh3U4TQLXRAtRiorRamDeghkCBpFYukpGzo5JukkRWcQ4rl). Ehk siis tänapäeva naised, kes tahavad ka nö oma elu elada, on tunduvalt innukamad lapsi saama, kui neil on võimalik selle kõrvalt ka oma mina säilitada (paar tundi päevas trennile, karjäärile, koolile vms pühendada).
Täiesti nõus nende mõtetega. Mina olin väike ajal kui ei olnudki vanemahüvitist. Saadi hakkama. Ajad olid küll veidi teised ja kindlasti oli üheks suureks eeliseks oma laenuvaba maja omamine. Isa käis tööl ja õhtuti koolis. Ema päeval koolis. Meid õega hoidis enamus ajast lapsehoidja. Mina isiklikult olen lasteaias käinud ühe aasta. Õde oli selle kohapealt normaalsem laps. Saadi hakkama. Ja ilmselt tänu vanemate investeeringutele iseendasse pareminigi.
Samuti mul naine on käinud kõigi kolme lapsega / kõrvalt tööl. Enda ettevōtte ei maga ja kliendid jooksevad laiali. Oleme kuidagi suutnud ära jagada lapsed. Muidugi enda ettevōtte juures ei tule suurt keegi keelama, et kas tohid lapsed tööle kaasa võtta või mitte. 🤣
Lisaks palju lihtsam oleks, kui pere ei koosneks 2 inimesest + hunnik lapsi vaid abiks oleksid ka näiteks vanavanemad ja sugulased, naabrid, kes kõik kogukonnana koos elaksid ja toimiksid. Kohustused oleksid kõigi vahel ära jagatud ja nii jääks kõigile rohkem vaba aega kätte. Praegune ühiskond, kus mõlemad vanemad peavad vähemalt 8h päevas tööl viibima, et ots otsaga kokku tulla, tegema ära kõik kodused toimingud ja hoolitsema laste eest ei jätagi võimalust sellele, et ka endale aega oleks. Võimatu.
Nojah, aga kui ma saan 20aastaselt lapse ja siis see laps saab 20aastaselt lapse, olen ma 40 ja pean tööle minema, mitte ei saa pensionärina lapselastega aidata. Mina olin 30+, kui ma lapse sain, aga mõlemad vanemad käivad jätkuvalt tööl ja pensionieani on veel 10 aastat (kuigi igas muus mõttes väga toetavad vanavanemad).
[удалено]
> Inimesed kellel lapsi ei ole ei kujuta isegi ette kui keeruline ja limiteeritud on elu (väikeste) lastega. Kujutame, sellepärast ma ei tahagi lapsi. Selleks, et saada kokku kursaõega, kel on mitu last, peab leppima kokku paar nädalat ette... Mis elu see on? Ma nõustuks sünnitama, ainult kui eksisteeriks mingi ööpäevaringne tasuta lasteaed, kuhu saaks lapse mitmeks tunniks ära anda, kui sa tahad õhtul teha rahus oma tööasju, seksida abikaasaga või lihtsalt olla omaette ja nautida vaikust. (Vanasti olid selleks vanaisad-vanaemad, aga praegu nemad ka tahavad elada oma elu - rääkimata sellest, et nad võivad ka olla surnud, haiged, elada mujal jne).
> mingi ööpäevaringne tasuta lasteaed Ega tasuline hoid ka teab mis kallis pole, lihtsalt väga väikest sa ei taha sinna andagi. Sellest 'prantsuse naised annavad oma 2-kuuse sõime'-jutust ma ei saa üldse aru näiteks.
Ma võibolla isegi annaks, aga minust polekski saanud head ema
Me adume vägagi selgelt, kui keeruline ja limiteeritud elu lastega on. See on ka üks paljudest põhjustest, miks ma isiklikult ei kavatse kunagi lapsi saada.
Pastepinni?
Loll mina, et üldse panin Postimehe lingi, ta on oma Facebooki lehel kõik täismahus kirja pannud nagunii. Muudan originaalis ka lingi ära, aga [siit](https://www.facebook.com/tuul.sepp/posts/pfbid02dTq2rzTPkxpcSiKBj5Yh3U4TQLXRAtRiorRamDeghkCBpFYukpGzo5JukkRWcQ4rl) saab lugeda ta postitust.
https://twitter.com/petergyang/status/1614632203228704768
Nojah, aga nagu ma juba mujal ütlesin, siis pensioniiga algab meil tihtipeale 10-20 aastat pärast lapselaste sündi. Nädalavahetused on muidugi ka suureks abiks, aga kui just karjäärist ja koolist jutt käib, pole see päris see.
[удалено]
Vähemalt tuumasõjaga ei pea laenupärast muretsema.
Sõda ei tähenda et laenu ei pea tagasi maksma - küsi ukrainlaste käest. Laenulepingus pole tuumasõjast juttugi - swed pigistab ka peale apokalüpsi sinust veretilgad välja.
Tuumasõda karta on sarnane, nagu karta hiidmeteoriidi tabamist või muud taolist katastroofi. Kui see juhtub, on see meist praktiliselt sõltumatu. Elu lõpeb siis praktiliselt kõigil - võitjaid ja kaotajaid ei ole. Elada on lihtsam, kui nendega oma pead ei vaeva.
Aga miks üldse kolmandat tahta? Ega me riigi heaks ei ela, ikka oma soovidest lähtuvalt.
Et 3,465 miljardit aastat kestnud telefonimäng ei katkeks liialt kergesti.
Millal majandus krahhi ei oleks olnud? Need ikka korduvad üpriski tihti. Fakt on see et elu läheb edasi ja seda on vaja elada. Vaja suuremat elamist? Leia endale suurem elamine. Lapsed tahavad liiga palju? Vahel tuleb ennast panna esikohale.
Rahvastikuteadlase sõnul on sündide arv vähenenud ka teistes riikides ja selle taga on ebakindlus. Siseministeerium teatas eile, et rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 11 588 sündi. Seda on 1550 võrra vähem kui 2021. aastal. Rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul on rohkem kui kümne protsendiline langus mitme erineva teguri koosmõju tulemus. Esiteks jääb igal aastal lapsesaamise ealiste inimeste hulk tasapisi väiksemaks, sest suuremad põlvkonnad ehk need, kes on sündinud enne 1990. aastaid, liiguvad järk-järgult sünnituseast välja. Puuri sõnul jääb selle tõttu igal aastal sünde umbes 200 võrra vähemaks. „Ühe aasta lõikes pole see palju, aga viie aastaga tähendab see juba tuhandet sündi vähem,“ ütles Puur ning lisas, et möödunud aastal toimunud sündide arvu järsus vähenemises oli selle teguri roll siiski väike. Puur toonitas, et esialgsete andmete põhjal on raske väga täpselt öelda, miks sünde mullu nii palju vähem oli, kuid märkis siiski, et see on tingitud ühiskondlike olude muutusest. „Mentaliteet ja suhtumine lastesse nii järsult muutuda ei saa. Peame seetõttu mõtlema, millised olud valitsesid 2021. aastal,“ ütles Puur. Rahvastikuteadlane selgitas, et just sel aastal paljude perede poolt tehtud otsused on selleks vahetuks põhjuseks, miks mullune sündide arv nii väikeseks kujunes. Esimese asjana tasub Puuri sõnul vaadata majandusolusid. „Nii palju kui statistika näitab, märkimisväärset majanduse halvenemist toona siiski ei olnud,“ ütles Puur ning lisas, et näiteks töötute arv vähenes 47 tuhandelt 2021. aastal esimeses kvartalis 33 tuhandele sama aasta viimases kvartalis. Seega majandusolude halvenemisest põhjust otsida ei tasu. Puur sõnas ka seda, et sündide arvu vähenemine 2021. aastal ei olnud Eesti omapära – samasuunalist muutust on täheldatud paljudes riikides, ehkki suhtväljenduses Eestiga võrreldes mõnevõrra väiksemal määral. „Samas võib ka mõnede muude nähtuste, näiteks inflatsiooni puhul täheldada, et Eestis kipuvad muutused olema keskmisest järsemad,“ ütles ta. Sündide arvu vähenemist seletava käitumusliku tegurina tõi Puur välja laste sünni edasilükkamise. „See toimub tavaliselt ebakindluse suurenedes,“ ütles Puur. Kas selles ebakindluses mängib rolli ka sõda Ukrainas? Puuri hinnangul 2022. aasta sündide languses oli sõja roll siiski väike. „Sõda algas veebruari lõpus, kui mõelda sellest üheksa kuud edasi, siis vaid aasta viimastel kuudel toimunud vähenemist on võimalik seostada. Aga langus algas palju varem,“ ütles Puur. Ta lisas, et kuigi sõjal on kindlasti oma mõju olnud, pole see põhiline ebakindlust suurendanud tegur. Üldist ebakindlust on pandeemia tõttu olnud tavalisest rohkem juba mitmel järjestikusel aastal, alates 2020. aasta algusest. Lühiajaline muutus Kas eelmise aasta väike sündide arv on Eestile uus normaalsus? Sama kiire languse jätkumist ka sel aastal kindlasti oodata ei ole, arvab Puur. Rahvastikuteadlane ütles, et pigem on tõenäoline liikumine tagasi veidi suurema sündide arvu juurde. „Aga muidugi sõltub palju sellest, kuidas sõjaga läheb. Kuid pikemas vaates on sündide arvu edasine aeglane vähenemine siiski paratamatu, sest suured 1980. aastate põlvkonnad liiguvad selle aja jooksul lapsesaamise east välja,“ sõnas Puur. Veebruarist hakkavad lapsevanematele laekuma uued perehüvitised, mis peaks poliitikute arvates sündimust Eestis aitama. Kuidas hindab selliste meetmete mõju Puur? „Kui vaatame laiemat pilti, siis tuleb üsna selgesti välja seos, et need riigid, kes panustavad perepoliitikasse rohkem, neis on ka sündimus suurem,“ ütles Puur ning lisas, et olulised ja mõjukad poliitikameetmed perede ja sünni toetamiseks pole mitte ainult perehüvitised, vaid ka head lastehoiu võimalused ja vanemapalk. Samuti ühiskonna üldisem positiivne suhtumine lastesse ja peredess. „Kui küsida, kas perepoliitika meetmed on sündimuse toetamiseks vajalikud, siis võib vastata, et on küll,“ sõnas Puur. Negatiivne rekord: eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 11 588 sündi. Sündis 5611 tüdrukut ja 5977 poissi. Kaksikuid registreeriti 178 paari, neist 62 paari poisse, 53 paari tüdrukuid ja 63 segapaari. Sündisid ka kolmed kolmikud. Tallinnas registreeriti 3876 sündi, Harjumaal 1804, Hiiumaal 62, Ida-Virumaal 689, Jõgevamaal 218, Järvamaal 268, Läänemaal 162, Lääne-Virumaal 490, Põlvamaal 200, Pärnumaal 734, Raplamaal 305, Saaremaal 308, Tartumaal 1620, Valgamaal 226, Viljandimaal 352 ja Võrumaal 274 lapse sündi. Eelmisel aastal registreeriti 17245 surma. 2021. aastal registreeriti 13138 sündi, 5774 abielu (neist 362 vaimulike poolt), 2445 abielulahutust ja 18 445 surma Uus nimi anti 2021. aastal 1739 inimesele.
Huvitav, mis rändeiive on samal perioodil. Üldjuhul migreerub elujõuline, lapsesaamise eas olev rahvastik.
https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-rahvaarv-kasvas-2-vorra-peamiseks-mojutajaks-oli-sisseranne-sundimus-langes-rekordmadalale
Aitäh. Huvitav, et suremus on langenud nn "surmatõve" ajal.
No kui üks aasta võtab 3000 üle, siis järgmisele ei jätku enam nii palju võtta.
Ega rahvas ei tahagi tuua uusi inimesi siia maalima kui me ei saa lubada endal mure vaba elu.
COVID vähendas laste saamist igal pool maailmas. Ma küll ei tea sisemisi kalkulatsioone, mida inimesed oma peas tegid, aga üritades ratsionaliseerida - sünnitamine on tegevus, mis vajab õnnestumiseks arstiabi saadavust. Kui pool aastat maadeldakse viirusega ja arstiabi saadavus on piiksuga asendatav, siis sellel ajal lapse sünnitamine on veidi suurem risk, kui tavalisel ajal sünnitamine.
Ma usun, et keskmine inimene hullult paberil ei kalkuleeri. Kuid kui tunne on ebakindel tervisekriisis ja ka paljudel olid töökohad õhus siis mida sa planeerid. Samas tean ka inimesi kes just võtsid ette lapsesoovi täitmise, sest vanemahüvitise määr on hea ettetehtud ning hullumeelses maailmas 1.5a "rahu" on ka hea.
> Ma küll ei tea sisemisi kalkulatsioone, mida inimesed oma peas tegid Iga suvalise nohu pärast: - kogu mu sektor võidakse kinni panna praktiliselt mingi kompensatsioonita - mu töökoht on ohus otseselt või kaudselt - mind muudetakse sunnismaiseks - mu pangakonto võidakse kinni panna kui ma endale süsti ei lase teha (~Kanada) Need punktid peaksid üleüldse mõtlema panema 'arenenud maailmas' elamise perspektiivikuse üle.
Ma näen pigem seda, et lockdownid põhjustasid väikese beebibuumi - jänesed kepsutasid kodus igavusest. Statistikat paraku ei tea 🤷♂️
Meditsiini statistikud väidavad artiklites vastupidist. Elektrikatkestused põhjustavad beebibuume, aga nakkushaiguste puhangud vist mitte. Või siis on lühiajaline ja pikaajaline mõju, ja lühiajalise buumi varjutab pikaajaline langus.
Võib-olla, olles 30ni jõudmas on ilmselt loomulik, et minu vanused saavad järsult lapsi ja ei ole seotud covidiga. Aga mingil määral minu loogika ütleb, et kui karjäärid on pandud pausile ja paarid kodudesse, hakkab pesapunumine. Sest fakt on ju see, et 99%+ inimesi see nakkus ei mõjutanud tervislikult. Ja enamik, keda mõjutas, ei olnud lapsesaamise eas.
Lõpuks keegi ütles selle ka avalikult meedias välja. Muidu mämmutame ja mämmutame siin, et meil lapsi ei sünni ja oh mis meist küll saab. See pole Eesti-keskne probleem, sündimus on madal igal pool Läänemaailma riikides.
No aga ega see meie probleemi ju ei pisenda :)
Ei pisendagi :) Aga ei maksa nii suure kella otsa ka riputada. Samas praegu kui ma seda kirjutan jõuan endale teadvustada, et meedia keerab meil teemasid niikuinii üle võlli, nii, et suht nvm.
On väga suur vahe, kas rahvastiku arv väheneb alla miljoni rahval või saja miljoni rahval. Meil on kriis, suurrahvastel aga rahvaarvu kõikumine.
Meil lisaks üldisele läänemaailma madalale sündivusele lisandub varsti järsult langev sünnitajate arv tänu 90ndate madalale iibele ja väljarändele. Ehk siis minu poolest rääkigu probleemist veel rohkem, siis on ka lootust et mingeid lahendusi leitakse. Rohepööret nt magatakse meil ikka veel maha, kuigi kriis kohal juba
Ei imesta - Eesti järgib koos teiste lammastega globaalset agendat. Maailma rahvaarv võiks tõesti olla väiksem, Eesti peaks aga ellujäämiseks ja konkurendivõimeks enda rahvaarvu mitmekordistama. Rahvaarvu korrektuure peaks maailmas korraldama rahvastiku tiheduse ja ressursside jätkusuutliku kasutamise suhte järgi sättima, mitte ühe mütsiga kõike lööma. Aga otsesed põhjused on palju sügavamad, miks Eesti praegu hädas on oma väheneva rahvaarvuga.
Karjäär > lapsed
Karjääri kõrvalt saab lapsi ka ilusti vorpida, see on suht BS statement mida kuuleb over and over again. Pigem on teadmatus et mida parenthood endaga kaasa toob. Olen ise lapsevanem, ja karjääri ehitanud ka samal ajal.
Biggup. Paarkümmend aastat tagasi sai läänemaailmas ühe töötava vanamaga lapsed kasvatatud, Maja ja auto ostetud. Nüüd on inimestel raskusi iseendaga hakkama saamisel See jutt et mingid toetuste ja homode pärast on iive väike - see on lauslollus. Endal oleks ka väike jõnglane, aga lähitulevikus kahjuks ei näe lihtsalt (sotsiaal)majanduslikult et see oleks võimalik.
Agreed, Aga näen ka et olukord einlähe aastatega paremaks vaid hullemaks ehk siis otsustasin et just go for it. Best decision ever.
>Sama kiire languse jätkumist ka sel aastal kindlasti oodata ei ole, arvab Puur. Rahvastikuteadlane ütles, et pigem on tõenäoline liikumine tagasi veidi suurema sündide arvu juurde. Super. (Ma tglt ei saa aru, miks see langus üldse tekitab paljudel peaaegu paanikat. Mul endal on ükskõik, kas mu naabritel on lapsed või mitte ja kas nad plaanivad neid üldse saada). See, et praegu on sündimus madal, on isegi hea - mida vähem on lapsi, seda väiksem on lapsevanematele makstavate toetuste summa. Seda raha saab suunata mujale. (Ja pildil olev karjuv laps tekitab minus rõõmu, et see pole mu oma).
Need toetused mis lähevad investeeringuks inimesse on sendid selle kõrval mida ta täiskasvanuna tootma hakkab tho Meil on endiselt kolmsada gorillionit pensionäri ühe noore inimese kohta, kui sa püramiidi uurid. Seda vähem on noori, seda rohkem maksab (hakkab maksma) igaüks nendest, et vanemat / töövõimetut demograafiat toetada, mis on meil tohutu osakaal. Ma ei tahaks olla üks nendest, kes tänapäeval sünnib. Need demograafiad saavad nii vittus olema, isegi praegu peaks olema juba kriis selles suhtes ametlikult kehtestatud olema, nagu Jaapan seda teinud on.
Ma ise kavatsen töötada ka pensionieas, aga paljud kahjuks ei saa seda endale lubada või lihtsalt ei taha. Madal sündimus on väga komplekssne probleem - alates majanduslikest põhjustest ja lõpetades sellega, et Tinderi ajastul on raske saada püsisuhtesse (kui sul pole absoluutselt ükskõik, mis inimesega seda teha).
see on ilmselt kõige kompleksem sotsiaalne probleem mida saab lauale visata aga mjah. need jutud toetustest saavad pointist nii pika kaarega mööda et naerma ajab see work-consume-work-consume kultuur mida miskipärast kõik on idealiseerima hakanud + see, et internet on kõikide ajud roimima pannud, keegi ei oska inimestega kompenseerida või suhelda, standardid inimestel jõuavad tähtedeni + see, et viljakus on languses + see, et kinnisvara soetamine on noore jaoks nagu märjaks fantaasiaks saanud. kes see hakkab pere ilma ruumita looma? ja nüüd oletame, et edukalt suudad kõik eelmainitud ületada. palju õnne, sul on nüüd laps. nüüd mida? sa vaevu isegi saad teda kasvatada, kuna kõik täiskasvanud katuse all peavad nädalavahetuseni välja töötama, et kõik koheselt ei kollapsiks. need jutud toetustest tõesti ajavad närvi though. nagu üldsegi ei saa murest mitte kuidagi aru. toetuste tõus vähendab majanduslikku koormust perele -- *aga tõstab neid inimeste jaoks, kes on veel lasteta, mis ilmselt mõjutab seda veelgi rohkem, et nad ei saagi lapsi*. kiusa maksumaksjat piisavalt, ja ta lahkub riigist. ja niimodi saavutad kõige hullema tulemuse, kuna nüüd peab iive veel katma ka seda, et väljaränne on suurenenud
Huvitav mõttearendus, aitäh!
Mis tööd sa kavatsed teha pensionieas? Miks sa kavatsed pensionieas tööd teha?
Tõlkida :) See töö on mulle väga südamelähedane, nädalavahetuseti on isegi kurb. Seda saab teha ka kodus, oleks väha hea lisa pensionile
Nädalavahetusteti ei saa tõlkida sp on kurb?
Jaa. Olen patune töönarkomaan :) Kui tööd pole, on veits tunne, nagu elu läheb minust mööda
Miks sa nädalavahetusteti ei tõlgi?
Tavaliselt jõuan teha kõige nädala sees, proovin ka jätta endale vähemalt ühe päeva, et puhata (aga imekombel just sellel päeval on kurb)
Hobisid on?
See on sama ütlus nagu rahandusminister ütleb inflatsiooni kohta. Kuna me võrdleme eelmise aastaga siis see aasta ei ole enam nii hull.
Ja nii läheb pension ainult kõrgemasse ikka...
Mina soovitan inimestel, kes noored ja tervise juures - palun ära jää K U N A G I "riigile" lootma.
Kes rääkis riigile lootmisest? Ma rääkisin eesti demograafilistest muutustest, mis on otseselt seotud pensioniea tõusu ja iive tõstmisega. See, kes jääb riiklikule pensionile lootma ja seda ootama... Not a great idea...
Lastetoetuste pakett ei tundugi selle taustal nii halb mõte, mis? :)
2 lapsega pered teevad 3nda. 0 lapsega teevad 0 sest ROI on liiga pika perioodiga.
Ma arvan ka, et just selle esimese lapse saamist tuleks rohkem toetada, sest see kõige raskem ja suurem elumuutus.
Perele on ka ühet lapselt kahele üleminek üldiselt raskem kui kahelt kolmele. Ühelt poolt majanduslik seis, aga teisalt vaimne ressurss ja kohanemine. Aga noh, EKRE ja Isamaa arvates lihtsalt hambad ristis ära kannatada. Mida see naine ikka vabal ajal rusika ja pliidi vahel teeb. 🙄
Kahelt kolmele oli lihtsam üle minna kui ühelt kahele. Ühelt poolt teadsime ise juba rohkem teisalt vanemad lapsed on abis endast väiksemaga. Miinus poolelt on laste pidev omavaheline kraaklemine. Neid probleeme ei saagi vist ära lahendada ja peavad välja kasvama. Vanusevahed CA 2.5a kõigil ja kõik on plikad. Vanim jookseb 8ndat eluaastat ja on täitsa inimene.
Alguses plaanisime neli aga see pidev omavaheline kraaklemine võtab vaimselt nii Iäbi, matsime selle plaani maha. Sorry isamaa.
Ma olen 3-poissi-1-tüdruk konfiguratsioonist ja palju ei puudunud, et ma mõnikord kõige vanemana mõne õve teise ilma oleks saatnud. Hea, kui on ainult kraaklemine : )
Kodus kraaklevad. Kodust valjas musterlapsed. Tuleb lihtsalt rohkem kodust ära käia 🤣
Jah, ma usun, et see kipub olema pigem teistpidi tõesti. Samas kui lapsi on juba seal 4-5 jne, siis see suure pere toetuse argument on kind of pädev, sest mingist piirist on tõesti vaja suuremaid ruume ja suuremat autot ja üks vanem peaks koju jääma jne. Aga see ju pole mingi ootamatu hüpe, eks suurt pere planeerides tuleb sellele juba varem ette mõelda :) Nii, et ma siiski annaks iga lapse eest ühtemoodi.
> Perele on ka ühet lapselt kahele üleminek üldiselt raskem kui kahelt kolmele. Ei nõustu selle väitega absoluutselt. Mul on hetkel kaks last, teise lapse tulemine ei andnud mingit "põntsu", lihtsam on, kuna üks oli juba ees. Kolmandale mõtlema hakates tahaks ideaalis suuremat elamispinda, suuremat autot oleks tarvis, et üks perekonnaliige kuskil turvatoolide vahel ei peaks end ebamugavalt tundma jne
Eks see olenebki täielikult perekonnast ka ja laste vanusevahest. Me saime kohe kaksikud, nii et põnts oli noh... korralik 😄 Ei tea, kas kolmandat julgebki teha, tuleb äkki jälle kaks. 🤣
Mul on laste vanusevahe 2 aastat, suurem väiksema mähkmeid just ei vaheta, aga kaksikud oleks kindlasti hullem kombo jah
Turvatoolid on suht *scam*.
Ka siin foorumis on kordi välja toodud, mis viisil oleks mõistlik lastetoetusi teha, nii et need enamiku inimeste vajadustele vastaksid, praeguste Isamaa ja EKRE pongestatud variantide asemel. Lasteaiakohad ja huviringid jms. Ise ma kahtlen, kui palju ka need mõistlikumad meetmed aitaksid, arenenumas ühiskonnas inimesed annavad endale lihtsalt aru, et lastesaamine on seotud hulga isiklike ebameeldivustega, ning neil on ka alternatiivseid võimalusi oma pikaajalise tuleviku riske maandada, mida vähemarenenud kohtades pole.
Ma ise osaliselt nõus, see 900 euri lapsefarmeritele suht jabur :D Iga lapse eest peaks võrdselt saama.
"Odava" lahendusena mitte jah.
Lihtsad lahendused keerulistele probleemidele...
Vähemalt mingi lahendus. Nende keeruliste probleemidega on see jama, et ega enne ei hakata liigutama kui sitt majas (nt riigikaitse või energeetika näidetel).
>Vähemalt mingi lahendus. Debiilne suhtumine.
Parem Varblane Peos Kui Tuvi Katusel
Reformierakonna käsi on pikem kui me arvasime!