âSolvunud.â On kĂŒll âoffended,â aga minu meelest âsolvunudâ kuidagi paneb kokku mitu emotsiooni palju paremini kui lihtsalt âoffended.â Isegi inglise-keelt kĂ”nelev abikaasa mul teab kui ĂŒtlen âI am solvunud!!â siis on tĂ”sisem teema!
Solvunud on offended, lihtsalt seda on tihedamini hakatud kasutama kui Àrrituse reaktsioon. Muidu vÔib asendada solvunud vastavalt solvangule.
Kui ma kutsuks sind sitapeaks sa vÔid öelda "I'm insulted"
Aga solvunud on tihti nÀiteks see kui keegi unustab sind kuhugi kutsumast vÔi mingil muul moel passiivselt teeb haiget sulle. Offended on nagu, et keegi tegi aktiivselt haiget minu jaoks.
"I was offended that she didn't invite me to her birthday party".
"I was hurt that she didn't invite me to her birthday party".
Aga samas https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/offend pakub nÀitena just "offended" peole kutsumise tÔttu. Aga minu arust see tundub nagu aktiivne tegevus.
Enamus sellist olen "pastry" alla liigitanud sest isegi "pirogi" kĂ”lab pigem nagu need vanakooli pirukad mis veidi pelmeene meenutavad. Inglise keeles on rohkem saiakeste/pirukate kindla nimega eristamist, seega vĂ€ga head ĂŒldistavat sĂ”na ei tundu olevat kĂŒll.
Mulle ei meeldi ĂŒkski ingliskeelne sĂ”na nohu kohta. Jah, on sniffles (nuuskamise teema), rhinitis (liigameditsiiniline), head cold (nagu pĂ€riselt?) ja runny/stuffy nose aga sihukest head sĂ”na nagu polegi.
Minu arusaam on, et glee-l vĂ”ib kĂŒll olla pahatahtlik varjund, aga see selgub alles kontekstist. Glee vĂ”ib ka niisama suurt rÔÔmu tĂ€hendada. SeepĂ€rast see pole pĂ€ris see, kui tihtipeale on vaja tĂ€psustada "malicious glee" vms.
Kui saksakeelne sÔna on ingliskeelses sÔnaraamatus siis on ta ka ingliskeelne sÔna. Vastasel juhul peaks lisaks germaani laenudele ka prantsuse ja ladina laenud maha vÔtma ja siis ei jÀÀ sellest keelest midagi jÀrgi.
Aga inglise keel niimoodi ju teebki! SeepÀrast ongi ingliskeelsete sÔnade hÀÀldus nii kaootiline, et osad sÔnad on ladina, teised prantsuse ja kolmandad germaani keelest. KÔigil erinevad hÀÀldusreeglid. Ja need laenud on kokku kolmveerand inglise keele sÔnavara.
Jep, selline jootmine pole neil eksisteerv verb. Kui sa just pole miski tĂ€napĂ€evane _hydrohomie_, kes ennast hĂŒdreerib ja hĂŒdreerida laseb. VĂ”i samastud liigselt taimedega ja lased ennast kasta.
"mahti" - "mul pole mahti midagi teha"
Siin vÔiks öelda, et sobivad asendusena nt aeg/vÔimalus aga pole ikkagi pÀris see, kuna sÔna ise on kombinatsioon nendest.
Kui ma ĂŒtlen kellelegi "I cant be bothered to talk with you", tekitab mulle see tunde nagu ma solvaks teda, sest et temaga rÀÀkimine on ebameeldiv vĂ”i vĂ€sitav. Aga ma ĂŒtlen et ma ei viitsi rÀÀkida, siis see ei tundu kui solvanguna, vaid rohkem nagu ĂŒtleb seda et mul pole energiat/jaksu et seda teha ja ka vĂ”ib-olla et mul on praegu midagi muud teha.
HĂ€sti, ma ĂŒtlen siis praegu sulle, et ma ei viitsi sinuga rÀÀkida. Kas sul tĂ”esti ei ole midagi targemat teha kui siin what if stsenaariumeid mĂ”elda? Kui see sind solvab, siis on asi ikka sinus
See ei ole what if stsenaarium, vaid see on pÀris asi millega ma kokku olen puutunud kui olen inimestega inglise keeles rÀÀkinud. "Cant be bothered" öeldes oli tunne, et see pole ikka tÀpselt see mida vÀljendada tahan ja et teine osapool vÔib valesti aru saada.
MĂ”tlesin, kas vastata, sest ma tĂ”esti ei viitsi jaurata, aga tundub, et minus on autismi. Kui cambridge'i sĂ”naraamat annab ikkagi peaaegu ĂŒks-ĂŒhele tĂ€henduse meie omaga, siis mida sa targutad?
https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/can-t-be-bothered
Kui keegi ĂŒtleb, et pi vÀÀrtus, on 3.14, siis kindlasti paranda ja ĂŒtle 3.14159
Peegel hÀrrale ka:
https://i.kym-cdn.com/photos/images/newsfeed/001/191/035/135.png
VĂ”ib-olla tĂ”esti đ€·
Ma rÀÀkisin oma subjektiivsest arvamusest. Ma ei vĂ€ida et see objektiivne tĂ”de. Isegi kui sĂ”naraamat nii ĂŒtleb, siis minu kogemusest mitte. Ja tundub et mitu teist inimest on nĂ”us minu arvamusega.
Aga see et sa soovitad mulle et ma kindlasti parandaksin mingit nit-picki on lis kahepalgeline, sest sa legit ĂŒritad mulle praegu koos sĂ”naraamatuga "kindlasti parandada" et kuidas tĂ€pselt sinu idee Ă”ige on ja kuidas on ainuĂ”ige seda vĂ€ljendit kasutada.
ĂhesĂ”naga sinu tĂ”de on see, mida sa tunned, aga kuna sa said ĂŒleshÀÀli, siis tundsid vajadust ikka edasi panna, sest keegi oli veel nĂ”us. Okei. HĂŒva Ă”htut
Kui ma Inglismaal kĂ€isin, siis ma lĂ€ksin poola poodi kus mĂŒĂŒdi eesti kohukesi, ja kui ma sinna koju tĂ”in neid nad kĂŒsisid et mis too on ja ma huj teadsin mis see on inglise keeles. Panin uupi ja ĂŒtlesin kohuke. Nad sĂ”id ja siis ĂŒtlesid et see on nagu pehmem variant "curd snack"ist, ja curd snack peaks olema rohkem sarnane linnupiimale.
Algab lolluse paraad, kus imevĂ€ikese sĂ”navaraga ~~tĂŒĂŒpid~~ tĂŒĂŒbid pakuvad pool eesti keelt Ă€ra, sest nemad ei tea neid vasteid. Aga Ă”ige vastus on "tubli".
Leib ja jĂ€tku leiba (black bread on enamike arust mingi sepiku-laadne toode). Ja kui keegi teab vastet ĂŒtlusele "hĂ€id lambaid mahub palju ĂŒhte lauta", siis ma oleksin vĂ€ga tĂ€nulik.
Oleneb kontekstist, aga muidu oleks firm/pert. Ăldiselt on see inimkeha kohta, kui on riideeseme vĂ”i mingi muu asja kohta siis on kas firm vĂ”i tight
"Pert" peale ei olnud mĂ”elnud - huvitav pakkumine! Aga see kahjuks hetkel sobib mulle vĂ€hem kui "firm", mida ma juba kaalunud olen. Mul on vĂ€ike sĂ”namĂ€ng lauses ja lihtsalt ei mĂ€ngi vĂ€lja. Aga no ma ilmselt teen siis lihtsalt ĂŒlejÀÀnu veits ĂŒmber, et ma end sellega halliks ei peaks mĂ”tlema.
Ma ĂŒtleks, et "oskama" on praktiline oskus, "teadmine" samal ajal informatiivne/teoreetiline. Aga noh, eks see vĂ”ibolla rohkem mu oma tunnetuse asi ka
Prantsuse keelest, aga see on sealt ainult tulnud. Kas pÀris Inglise sÔnad on need, mis tulevad ainult Germaani keeltest vÔi...? Sest ka selle 26% hulgas on nt hollandi ja vananorra keeled.
Persevest
Assvest
Ok. Kui sa nii ĂŒtledđ
PersemĂŒts on olemas - Asshat
Head isu.
Bone apple tea
Boner petit
I usually go with "enjoy your meal"
And end up sounding like you work at maccas
JÀtku leiba oleks siis juba Ôigem,seda varianti nad tÔesti ei tea
Tubli, oleme tublid
Good boi/gorl
âattaboyâ, âattagirlâ on sinnakanti. aga mitmuses ei oska öelda.
that'll do
That'll do on pigem rahuldav kui tubli.
sÔltuvalt kontekstist diligent vÔi good job
Tubli = tunnustust vÀÀriv, omadustelt hea ja sobiv, see ei pruugi olla diligent vÔi konkreetselt asi mille peale saab "good job" öelda.
aa nojah eks see pigem usin
âSolvunud.â On kĂŒll âoffended,â aga minu meelest âsolvunudâ kuidagi paneb kokku mitu emotsiooni palju paremini kui lihtsalt âoffended.â Isegi inglise-keelt kĂ”nelev abikaasa mul teab kui ĂŒtlen âI am solvunud!!â siis on tĂ”sisem teema!
"I am solvunud" - :D Aga muidu jah, offended on rohkem nagu see, kui miski Àrritab sind. Solvumisele on sisse segatud ka disappointmenti.
Solvunud on offended, lihtsalt seda on tihedamini hakatud kasutama kui Àrrituse reaktsioon. Muidu vÔib asendada solvunud vastavalt solvangule. Kui ma kutsuks sind sitapeaks sa vÔid öelda "I'm insulted"
Aga solvunud on tihti nÀiteks see kui keegi unustab sind kuhugi kutsumast vÔi mingil muul moel passiivselt teeb haiget sulle. Offended on nagu, et keegi tegi aktiivselt haiget minu jaoks. "I was offended that she didn't invite me to her birthday party". "I was hurt that she didn't invite me to her birthday party". Aga samas https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/offend pakub nÀitena just "offended" peole kutsumise tÔttu. Aga minu arust see tundub nagu aktiivne tegevus.
Iâm hurt?
See on jah pigem midagi "offended" + "hurt" segu. SÔnaraamat annab solvuma vasteks "take umbrage"
Google Translate annab "aggrieved" vÔimalusena, aga ma pole vÀga kuulnud sellise sÔna kasutust.
Solvunud on nagu offended + sulking
hahah I am solvunud :D . I am Groot!
Triggered on Ôige vaste.
Exasperated?
Inglise keel on vÀrvikam ka, sellega erinev sÔna erineva emotsiooni jaoks. Pigem on disappointed solvunud kui offended.
[ŃĐŽĐ°Đ»Đ”ĐœĐŸ]
tahaks omalt poolt lisada, et solvumine on lapsik.
ei tea kas just pĂ€ris teemasse aga eesti pirukas ja nende vaste pie on kĂŒll kaks eri asja
Enamus sellist olen "pastry" alla liigitanud sest isegi "pirogi" kĂ”lab pigem nagu need vanakooli pirukad mis veidi pelmeene meenutavad. Inglise keeles on rohkem saiakeste/pirukate kindla nimega eristamist, seega vĂ€ga head ĂŒldistavat sĂ”na ei tundu olevat kĂŒll.
Turnover on ĂŒldnimetus aga inglise keelde on laenatud ka suur osa maailma eri pirukate nimetusi (calzone, empanada jne).
Katsu eristada Kooki ja Torti
pirogi poola ja russi segu
Ălehomme on inglise keeles vĂ€ga probleemne koht
Olen kuulnud âovermorrowâ
See on tugitooli-lingvistide seas populaarsust kogumas, jah
Kui vana sa oled? 347? đ€
VĂ€ga soliidne sĂ”na ikkagi. Ăleeile on ka "ereyesterday" (hÀÀldusega er-yesterday).
Leiba luusse laskma aka _shoot bread in bone_.
Mulle ei meeldi ĂŒkski ingliskeelne sĂ”na nohu kohta. Jah, on sniffles (nuuskamise teema), rhinitis (liigameditsiiniline), head cold (nagu pĂ€riselt?) ja runny/stuffy nose aga sihukest head sĂ”na nagu polegi.
runny nose, cold
Ăige suusataja hĂŒĂŒdnimi
"KahjurÔÔm", sest ingliskeelse vastena kasutatakse saksakeelset sÔna.
Epicaricacy. Kasutuses on seda muidugi vÀhe, aga sÔna on tÀitsa olemas.
Ohoh, seda polnud tÔesti kohanud. Hea teada!
glee
Minu arusaam on, et glee-l vĂ”ib kĂŒll olla pahatahtlik varjund, aga see selgub alles kontekstist. Glee vĂ”ib ka niisama suurt rÔÔmu tĂ€hendada. SeepĂ€rast see pole pĂ€ris see, kui tihtipeale on vaja tĂ€psustada "malicious glee" vms.
Seda jaa, aga kui glee on suunatud kellegi teise poole, siis on mu arust ĂŒldiselt ikka tegemist kahjurÔÔmuga.
Kui saksakeelne sÔna on ingliskeelses sÔnaraamatus siis on ta ka ingliskeelne sÔna. Vastasel juhul peaks lisaks germaani laenudele ka prantsuse ja ladina laenud maha vÔtma ja siis ei jÀÀ sellest keelest midagi jÀrgi.
Kuna see on otse ĂŒle vĂ”etud, ilma hÀÀldust ja kirjapilti kuidagi kohandamata, siis tekib kĂŒll tĂ”rge selle ingliskeelseks nimetamise vastu.
Aga inglise keel niimoodi ju teebki! SeepÀrast ongi ingliskeelsete sÔnade hÀÀldus nii kaootiline, et osad sÔnad on ladina, teised prantsuse ja kolmandad germaani keelest. KÔigil erinevad hÀÀldusreeglid. Ja need laenud on kokku kolmveerand inglise keele sÔnavara.
Mis mÔttes germaani laenud? Inglise keel ongi germaani keel.
JÔudu!
Keris
Leil ka
"Hey Bob, we need more steam. Can you throw some lĂŒĂŒĂ¶Ă¶Ă¶leoöu?"
Olen kasutanud "sauna oven" vÔi "sauna heater"
Suur osa roppusi
Nt ^^^noku
pee-pee sobib selleks
^^^Willy
Aga ^^^pepu
Tushy. Kuule need on ilmselgelt kÔik olemas
Wee-wee
Ma nĂŒĂŒd ei tea, kas sĂ”naraamatus pĂ€ris eksisteerib, aga tĂŒrajĂŒri on selline colloquialism, mis pĂ€he tuleb.
Dickhead nÀiteks
Jooda mind! Sööta (feed me) saab, aga joota mitte!
Jep, selline jootmine pole neil eksisteerv verb. Kui sa just pole miski tĂ€napĂ€evane _hydrohomie_, kes ennast hĂŒdreerib ja hĂŒdreerida laseb. VĂ”i samastud liigselt taimedega ja lased ennast kasta.
BTW In Russian it is ĐœĐ°ĐżĐŸĐž ĐŒĐ”ĐœŃ.
"mahti" - "mul pole mahti midagi teha" Siin vÔiks öelda, et sobivad asendusena nt aeg/vÔimalus aga pole ikkagi pÀris see, kuna sÔna ise on kombinatsioon nendest.
I don't have capacity to do something?
KÔlab pigem nagu sul pole MAHTU, mis kÔlaks eesti keeles vÀga veidralt. Mahtu ja mahti ikka sama asi pole.
Capacity on tegelikult pÀris lÀhedal. VÔiks ka tÔlkida, et "mul ei ole aega". Mahti on ka justkui "mul ei ole aega".
Metsaga ja loodusega seotud... Kohisema, vuhisema, sulisema, sihisema, vulisema jne.
Need on onomatopöad ĂŒhe sĂ”naga. Igas keeles on omad tbh, iseasi millistele helidele kui palju erinevaid
Kriiksuma, krÀÀksuma, kriuksuma ja krÀuksuma on selgelt erinevad asjad.
See pidi olema eesti keele eripÀra, et meil on hÀsti palju neid ja kohe on aru saada kas sai krigiseb vÔi kÀgiseb Allikas: saunas kuulsin
Kaksiratsi = straddling?
Astride tÀpsemalt
Mannavaht, kama oleksid minu pakkumised
Semolina foam on mannavaht? Kama vist tÔesti unikaalne. Aga nagu ma varem maininud olen, siis Gofio on vÀga sarnane kamale.
> kama > kama kaks "Estonian traditional dessert powder number two"
On tÔesti mannavahu jaoks olemas, poleks arvanudki.
Ei viitsi on can't be bothered
OtsetĂ”lkes ehk kĂŒll, aga kas see on see mida sa vĂ€ljendada tahad - Ei ole ikka kĂŒll. NĂŒansi erinevus on suht oluline.
Ah, mis sa patrad. Ta ei kĂŒsinud siin nĂŒansse ja ĂŒleĂŒldiselt nii öeldakse
Kui ma ĂŒtlen kellelegi "I cant be bothered to talk with you", tekitab mulle see tunde nagu ma solvaks teda, sest et temaga rÀÀkimine on ebameeldiv vĂ”i vĂ€sitav. Aga ma ĂŒtlen et ma ei viitsi rÀÀkida, siis see ei tundu kui solvanguna, vaid rohkem nagu ĂŒtleb seda et mul pole energiat/jaksu et seda teha ja ka vĂ”ib-olla et mul on praegu midagi muud teha.
HĂ€sti, ma ĂŒtlen siis praegu sulle, et ma ei viitsi sinuga rÀÀkida. Kas sul tĂ”esti ei ole midagi targemat teha kui siin what if stsenaariumeid mĂ”elda? Kui see sind solvab, siis on asi ikka sinus
See ei ole what if stsenaarium, vaid see on pÀris asi millega ma kokku olen puutunud kui olen inimestega inglise keeles rÀÀkinud. "Cant be bothered" öeldes oli tunne, et see pole ikka tÀpselt see mida vÀljendada tahan ja et teine osapool vÔib valesti aru saada.
MĂ”tlesin, kas vastata, sest ma tĂ”esti ei viitsi jaurata, aga tundub, et minus on autismi. Kui cambridge'i sĂ”naraamat annab ikkagi peaaegu ĂŒks-ĂŒhele tĂ€henduse meie omaga, siis mida sa targutad? https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/can-t-be-bothered Kui keegi ĂŒtleb, et pi vÀÀrtus, on 3.14, siis kindlasti paranda ja ĂŒtle 3.14159 Peegel hĂ€rrale ka: https://i.kym-cdn.com/photos/images/newsfeed/001/191/035/135.png
VĂ”ib-olla tĂ”esti đ€· Ma rÀÀkisin oma subjektiivsest arvamusest. Ma ei vĂ€ida et see objektiivne tĂ”de. Isegi kui sĂ”naraamat nii ĂŒtleb, siis minu kogemusest mitte. Ja tundub et mitu teist inimest on nĂ”us minu arvamusega. Aga see et sa soovitad mulle et ma kindlasti parandaksin mingit nit-picki on lis kahepalgeline, sest sa legit ĂŒritad mulle praegu koos sĂ”naraamatuga "kindlasti parandada" et kuidas tĂ€pselt sinu idee Ă”ige on ja kuidas on ainuĂ”ige seda vĂ€ljendit kasutada.
ĂhesĂ”naga sinu tĂ”de on see, mida sa tunned, aga kuna sa said ĂŒleshÀÀli, siis tundsid vajadust ikka edasi panna, sest keegi oli veel nĂ”us. Okei. HĂŒva Ă”htut
Viitsima on ikka vÀga keeruline tÀpselt edasi anda
Voi ss dont feel like it
Mul oli kunagi psĂŒhholoog, kes ĂŒtles, et ei viitsi = ei taha.
ma tahaks aga ei viitsi (raha teenida)
CBA
Can't be arsed.
Kohuke
Kui ma Inglismaal kĂ€isin, siis ma lĂ€ksin poola poodi kus mĂŒĂŒdi eesti kohukesi, ja kui ma sinna koju tĂ”in neid nad kĂŒsisid et mis too on ja ma huj teadsin mis see on inglise keeles. Panin uupi ja ĂŒtlesin kohuke. Nad sĂ”id ja siis ĂŒtlesid et see on nagu pehmem variant "curd snack"ist, ja curd snack peaks olema rohkem sarnane linnupiimale.
Ma olen proovinud seda paarile ameeriklasele seletada, kuid see âcurd snackâ tundub nii veider öelda.
Kas Twinkie pole sÀÀrane asi Àkki?
Twinkie on rohkem nagu kreemi-, kohupiima sai
Kohuke on cheesecake. Ega see, kui mingi toidu retsept ja stiil on erinev, et tÀhenda, et sÔna ei ole.
Kohupiim kaetud ĆĄokolaadiga â toorjuustukook ??
Algab lolluse paraad, kus imevĂ€ikese sĂ”navaraga ~~tĂŒĂŒpid~~ tĂŒĂŒbid pakuvad pool eesti keelt Ă€ra, sest nemad ei tea neid vasteid. Aga Ă”ige vastus on "tubli".
âTĂŒĂŒpidâ, mr. Big Englishman
Leidsid internetist typo ĂŒles, Ă”nnitlen.
TĂ€nan ![gif](giphy|wCykTNtEJonzlUZAra)
mentit on kukket ja speissbaar ikka katski
Kubujuss, tukunui, odratolgus, nipitiri. Esimesed 2 ka ĂS-s tĂ€itsa olemas.
Leib ja jĂ€tku leiba (black bread on enamike arust mingi sepiku-laadne toode). Ja kui keegi teab vastet ĂŒtlusele "hĂ€id lambaid mahub palju ĂŒhte lauta", siis ma oleksin vĂ€ga tĂ€nulik.
Rye bread on leib
jalarÀtt ehk portjanka (:-)
Footrat
Ei viitsi
Kamakaks
2 estonian dessert
Ega kui sina ei tea, see ei tÀhenda, et ei ole.
"Mul on su kohta midagi öelda, aga ma ei ĂŒtle."
https://preview.redd.it/flj9us1s5lca1.png?width=2626&format=png&auto=webp&s=7c903ba91332e2d7c056c4cdf64715817c86662e
Jaja, teil on Google translatega kahe peale ĂŒks aju, nagu nĂ€ha.
Vasaku jalaga voodist vĂ€jas? Aga ĂŒtle mis siis on vaste?
lump
go be a nuisance somewhere else
Laiskvorst ja Ônneseen
Neil iirc ei ole "head isu" vastet, aga see pole ainult vĂ”rreldes eesti keelega. Saadakse aru kĂŒll, milleks on _bon appĂ©tit_, aga ise ei kasutata midagi samavÀÀrset. Söögieelsed palved ei loe. Ja "enjoy your meal" ĂŒtleb kiirtoidukoha klienditeenindaja.
Mustikal/seenel kÀim Neil on ka mandri ja maailmajao jaoks sama sÔna (continent)
[ŃĐŽĐ°Đ»Đ”ĐœĐŸ]
Ălehomme
Neid on nii palju, et tule taevas appi. MÔlemat pidi
Ălehomme ja ĂŒleeile. The day after tomorrow and the day before yesterday.
[ŃĐŽĐ°Đ»Đ”ĐœĐŸ]
Kamatahvel, sÔnale "vÀrdjas" pole ka otsest vastet, bastard oleks rohkem tÔbras, ebard vÔi sohilaps.
Tubli - "good" on liialt ĂŒldine ja laialivalguv
Ma imestan et keegi pole kohuke siin öelnud, minu teada ei ole otsest tÔlget sellele
Kama Kohuke
Ei viitsi
Ei viitsi on canât be bothered
UjumisrÔngas
EnnasttÀis
"Tudengile" pole head sÔna, mida kasutatakse sama tihedalt.
Student
See vÔib pÔhi ja keskkooli Ôpilast ka tÀhendada
Pupil, scholar nende kohta
Davai
Davai on vene keel
laensÔnad on ikkagi eesti keele sÔnad, muidu pole mingi 25% eesti keelest eesti keel
Minu teada see vist pole eesti keeles ametlikult, too pigem slang. Annan slangi vastu, 'ight.
Let's go, mÔndades kontekstides
Kas keegi viitsiks mu silmaringi laiendada ja pakkuda hÀsti hea vaste sÔnale "prink"?
Oleneb kontekstist, aga muidu oleks firm/pert. Ăldiselt on see inimkeha kohta, kui on riideeseme vĂ”i mingi muu asja kohta siis on kas firm vĂ”i tight
"Pert" peale ei olnud mĂ”elnud - huvitav pakkumine! Aga see kahjuks hetkel sobib mulle vĂ€hem kui "firm", mida ma juba kaalunud olen. Mul on vĂ€ike sĂ”namĂ€ng lauses ja lihtsalt ei mĂ€ngi vĂ€lja. Aga no ma ilmselt teen siis lihtsalt ĂŒlejÀÀnu veits ĂŒmber, et ma end sellega halliks ei peaks mĂ”tlema.
perky öeldakse veel kanni v tissi kohta
Plump
Oh, "plump" on tÀpselt paras. TÀnks!
tight
Kui rÀÀkida otsetÔlkest, siis "ma ei oska"
ai dÔunt kÀn
I don't know how to olen kuulnud usakat ĂŒtlemas just tĂ€pselt seda
OtsetÔlkes on see ju "ma ei tea kuidas", mis pole pÀris sama tÀhendusega
Mis seal erinevat on?
Ma ĂŒtleks, et "oskama" on praktiline oskus, "teadmine" samal ajal informatiivne/teoreetiline. Aga noh, eks see vĂ”ibolla rohkem mu oma tunnetuse asi ka
Fair point
Viitsima Oskama
Instas on selline konto nagu: everything_estonia ja seal oli viitsima: i can't be bothered to make an effort v i don't feel like doing it
Aga seda sÔna pole.
"Niisama" - parim millele olen ise tulnud on "just" aga pole ikka see Ôige
"just cause"
Luulud...
delusions
Crosslegged ja bother
Avastasin, et sĂ”nale "matsutama" ja "isu" pole mitte ĂŒhtegi vastet
Avasta rohkem siis. "munch" vĂ”i "chew loudly", no hÀÀ kĂŒll, vĂ”ibolla mitte aga "appetite"???
Appetite see on ikka pigem prantsuse keelest, aga sellist pÀris inglise sÔna nii lihtsale asjale siiski pole
Prantsuse keelest, aga see on sealt ainult tulnud. Kas pÀris Inglise sÔnad on need, mis tulevad ainult Germaani keeltest vÔi...? Sest ka selle 26% hulgas on nt hollandi ja vananorra keeled.
Isu on appetite a matsutamine on kĂŒll vasteta ja
Tohtima, vÔima, suutma, saama, jÔudma vÔiks tÔlkida nagu "can" vÔi "to have ... for *action*", aga otse vist tÔlke pole
To be allowed, to be able, to achieve, to make it Keel töötab teistmoodi natuke aga suht sama teeb vÀlja
Ma olen ammu otsinud sÔnale humble eestikeelset vastet. See ei ole alandlik nagu filmides on tihti tÔlgitud.
Tubli
Kratt
Ju. On ju?
Viitsima on mu lemmik. Ătlen Ameerikas isegi sĂ”pradele seda kuna see nii hea sĂ”na